Lauri ITSEPA blogi

Häkkerlust leiab tänapäeval vast kõigilt elualadelt. Peedist pesumasinat suudavad teha vaid mõned üksikud tublimad, kuid tehnika meie ümber on täis elektroonikat ja IT lahendusi, mida on palju hõlpsam häkkida. Kättesaadavaks on muutunud väiksed odavad programmeeritavad arvutid/protsessorid nagu Arduino või Raspberry Pi. Kui soovid oma külmiku sisetemperatuuri nutitelefonist jälgida või saada teavitus uksekella vajutamisest (koos kaamerapildiga), pole see tänapäeval mingi probleem. Üks päev häkkimist ja asi toimib. Veebis on tohutus koguses valmis kirjutatud koodi – GitHub, Bitbucket ja muud kohad, kus seda vabalt jagatakse. See tähendab, et on võimalik leida pea-aegu valmislahendus oma probleemile, ning väikese lisatööga saabki idee teostatud.

Sarnane häkkimine käib ka nutitelefonidega, eriti just Androidi “vabavalise” (asenda sõna ise sobiva *varaga) operatsioonisüsteemiga. Google tuli välja nutitelefonide opsüsteemiga, mille kohta jagab ka lähtekoodi. See andis häkkeritele hea võimaluse oma telefoniga teha asju, millele teised polnud veel mõelnud või mida tootja tähtsaks ei pidanud. Jõudu kogusid kommuunid nagu XDA Developers [wikipedia]. See on loodud tegelikult juba 5a enne Androidi aastal 2003 (Android reliisiti 2008), kuid massidesse jõudus kommuun ja foorum siiski peamiselt Androidi eduga seoses. Üheskoos lahendatakse erinevaid probleeme, neid mis endale huvi pakuvad või mida foorumites palju soovitakse. Lihtsaimad näited – mobiili ekraani heleduse automaatne reguleerimine, selle algoritm ja käitumine. Mõni mobiilitootja oli valmis saanud kehvalt toimiva lahendusega, tehti parem! Häkkerlus misssugune.

Taoline tegevus ja Androidi vaba lähtekood võimaldas luua Andoidi vaba lähtekoodi modifikatsiooni CyanogenMod (lüh CM) [wikipedia]. CM sisaldab endas peamiselt häkkeritele endile huvi pakkuvaid lisasid, mida tavalisest Androidi reliisist ei leia – näiteks kvalitetse helikoodeki FLAC sisse-ehitatud tugi, sisse-ehitatud OpenVPN tugi (tavalise androidi puhul on vaja eraldi äppi selleks) jne.

Kõige märkimisväärsem on CMi puhul see, et mitmed suured tootjad on sellest häkkerite ja häkkerluse tagajärjel tekkinud tootest huvi tundnud. Turule on tulnud telefone, mis kasutavadki CMi Androidi modifikatsiooni. Wikipedia andmeil kasutab 23. märtsi 2015 seisuga CM’i üle 50 miljoni inimese. Hiljutiseks uudiseks on see, et Microsoft investeerib 70 miljonit $ CM arendusse [link].

Seega on head häkkerlust meie ümber küllaga. Tõukavaks jõuks on toimivad kommuunid, foorumid, soov teha midagi ära ja seda teistega jagada, teenida feimi. Meeldiv ja tervislik vaheldus kommertsmaailma tootearendusele. Puudutamata jääb seekord häkkerluse kommertsialiseerumine, kasvõi näiteks CM’i näide.