0 Comments
  • 13 Mar 2015

    #04 “The Case for Copyright Reform” pakutavad lahendused

    Posted at 8:29 am , on March 13, 2015

    Teoses on autoriõiguste teemat käsitletud päris hästi, kirjeldatud olukorda, põhjuseid, tagajärgi ja pakutud ka lahendusi. Üldjoontes tuleb kirjutatuga nõustuda ning tõdeda, et mida aeg edasi, seda rohkem autoriõiguste maailm muutub.

    Autoriõiguste teemaga on lihtsustatult seotud kolm huvigruppi: autorid, vahendajad, tarbijad. Interneti ja digitaalmaailma levik on tekitanud olukorra, kus autorite loomingu levik on väga hõlbus ja kiire, ei ole vaja trükkida raamatuid, ega pressida DVD-plaate. Muutunud maailmas on kõigil kolmel osapoolel oma põhjendatud huvid mängus:

    • autor – soovib tehtu eest tunnustust ja tasu
    • vahendajad – soovivad oma töö ja investeerinute (näiteks plaadifirmad, filmistuudiod) tagajärjel kasumit teenida
    • tarbijad – soovivad mugavaimal viisil tarbida

    Tehnika areng on kaarte terbijate kätte mänginud ja teinud vahendajate elu keerulisemaks. Kui varem müüdi ligipääsu – kinosaali pilet, CD või DVD – siis nüüd on ligipääs kõigil ja kõigegele. Mis jääb vahendate rolliks ja kuidas nemad raha teenivad? Autorite elu on läinud ka kergemaks, oma loodu levitamine ja kõlapinna saavutamine on kergem. Soundcloud ja YouTube on avatud kõigile.

    Vaatame nüüd 6 põhilist ettepanekut, mida teoses käsitletakse:

    • moraalne autoriõigus säilib muutumatuna – töö kuulub selle autorile ja keegi teine ei saa tohi väita vastupidist. Selle punkti vastu ei taha vaielda isegi vahendajad.
    • mittekommertsiaalne jagamine olgu tasuta – siin lähevas asjad huvitavamaks ja keerulisemaks. Idee on ju üllas ning kes selle vastu ikka oleks, peale vahendajate ja mõnede autorite. Küll aga hammustab see punkt sisse väga valusalt erinevatele raha teenimise viisidele. Kui tohib mittekommertsiaalsel eesmärgil muusikat, filme, raamatuid, õppematerjale ja kõike muud jagada – kuidas autorid ja vahendajad selle eest üldse raha saavad? Tekkida saavad teenused, mis vormilt ja juriidikalt on mittekommertsiaalsed, kuid mille külge on poogitud teenuseid, mille pealt teenitakse.
    • Autoriõiguste vananemine 20 aasta jooksul – kõlab väga mõistliku ettepanekuna. Patentide aegumine peaks olema umbkaudu samas suurusjärgus. Autoriõiguste “eluaegne” kaitse, mis hetkel kehtib, on tõepoolest aja jalgu jäänud
    • Autoriõiguste registreerimine, kui soovitakse neid kaitsta – ettepanek on kasulik nii autoritele kui tarbijatele. Hetkel on äärmiselt keeruline leida kontakti autoriga, kui soovid tema loomingu kasutamiseks nõusolekut küsida. Protsess on pikk, vaevaline, ka vahendajad (plaadifirmad jt) ei tea täpselt, kellele mingi konkreetse asja autoriõigused kuuluvad
    • Juppide tasuta kasutamine – tõenäoliselt mõeldakse näiteks muusika “sämplimist” või saadete/filmide/videote juppide kasutamist oma toodangus.  Mõte on tore, mittekommertsiaalsetel alustel ka teostatav, aga näiteks muusika puhul peaks ka sämpli autor uue loominguga seotuks jääma, kui tema sämpli roll selles oluline on.
    • DRM keelustamine – Kõiksugu DRM lahendused on tehislikud ja probleemi ümber nurga lahendamiseks. Näiteks DVD kopeerimiskaitse häkiti lahti päris kiiresti, digivideosignaali kopeerimiskaitsest HDCP on võimalik mööda hiilida jne. Kuna paremaid lahendusi pole, üritavad vahendajad selliste piirangutega kopeerimist tõkestada, kuid reaalsuses need ei toimi! Olen nõus, et vähemalt praegusel kujul on need “kaitsed” ebatoimivad.

    Üldjoontes on ettepanekud põhjendatavad ja maailm selles suunas liigubki. Küll võib täheldada, et mõned ettepanekud on populistliku alatooniga ning lõpptarbija jaoks liigagi ilusad, autori jaoks veidi liiga koledad. Kogu kirjutisele jätab kehva maigu tema poliitiline taust, alatoon, Piraadipartei. Väljapakutavasse tuleb suhtuda reservatsiooniga, kuna tegu on ka poliitisel tasemel profiidi ja toetajate leidmisega! Tõde on kuskil vahel, nagu alati.

  • 12 Mar 2015

    #05 Litsentsidest

    Posted at 2:36 am , on March 12, 2015

    Üks. Oma väikeettevõttes (alla 10 töötaja) võtsime vastu otsuse võimalusel ja alati kasutada tarkvara, mida tohib legaalselt raha tasumata kasutada (vabavara, avavara, jaosvara jne). Esimene põhjus on enesestmõistetav – saab ilma raha maksmata kasutada legaalset tarkvara. Kuid isegi olulisem oli vajadus litsentside ostmisega ja haldamisega mitte tegeleda. Kümnekonnas arvutis kümnekonna programmi litsentside koguarv tuleb saja ringi. Keegi peaks installitud tarkvara üle arvet pidama, vajadusel aktiveeringuid deaktiveerima, litsentse juurde ostma, uue takvara versiooni jaoks uuendama jne. Vabavara puhul jääb kogu see tegevus ära ning iga arvutikasutaja võib vajaliku tarkvara endale ise installeerida, uuendada jne. Näiteteks: OpenOffice, FileZilla (ftp), IZarc ja 7-Zip, VLC ja veel mitmed spetsiifilisemad programmid. Tööspetsiifikast tulenevalt on hetkel kümnekonna arvuti puhul vaja arvet pidada kõigest umbkaudu 10-20 tarkvaratoote litsentsi üle (Windows, Adobe tooted jms). OS X ja Google oma teenustega on elu kõvasti kergendanud – mõlemad pakuvad kuhjaga tarkvara tasuta.

    Kaks. In-Game Purchases ehk kuidas nutiseadmete mängudes raha teenitakse. Lae mäng alla tasuta ja kui oled sõltuvuse lõa otsa sattunud, hakkad erinevate “tuuningute” ja lisavõimaluste eest mängusiseseid pisimakseid tegema. Tegu on üpris uue ilminguga, mis tekkis mõned aastad tagasi. Tarbijad harjusid ära tasuta mänguda ja äppidega nutiseadmetes ja arendajatel tekkis tõsine mure raha teenida. Küll aga mindi selle raha korjamise meetodiga veidi liiale ja tundub, et hetkel on olukord taas normaliseerumas. Kasutajad õpivad ohuga arvestama ja otsivad äppe, mis hiljem pisimakseid ei nõua. Tarkvaratootjal jääb üle müüa äppi väikse tasu eest, jagada tasuta, näidata äpis reklaami ja veel mitmed küsitavad raha teenimise moodused :)

    Kolm. Microsofti eridiil Haridusministeeriumiga, mis võimaldas koolidel kasutada MS tarkvara sümboolse tasu eest. “Hea olukord” lõppes mõned aastad tagasi, kui litsentsitasud kerkisid kümnekordseks. Enim levinud MS tarkvara oli haridusasutustel sisuliselt tasuta käes, see vähendas Linuxi ja vabavara kasutamise mõtekust. Nüüd aga ollakse olukorras, kus MS litsentside eest tuleks päris märkimisväärseid summasid välja käia ja võimekust vabavarale üle minna ka pole. Loe MS teema kohta EPL-ist. Kindlasti loe juurde Lauri Võsandi sisukat ülevaadet teemast – “Pisut pikemalt Tallinna koolide Linuxeerimise projektist”, mis räägib ka tasuta tarkvara kasutamise ja juurutamise probleemidest ja kogemustest.

  • 26 Feb 2015

    #03 Pekka Himaneni 2004. aasta raport Soome Parlamendile, arvustus

    Posted at 11:59 am , on February 26, 2015

    Hoiatuseks! Kõigile Soome keele valdajaile on tungivalt soovitatav lugeda raporti originaalversiooni (viide arvustuse lõpus). Raporti soomekeelne versioon räägib konkreetselt Soomet puudutavatest ideedest ja lahendustest, mis ingliskeelse tõlke puhul on umbriigistatud. Ingliskeelses versioonis on paljud kirja pandud ideed rebitud Soome kontekstist välja ning muutunud vähem mõistetavateks ja väga üldisõnaliseks. Peamiselt lugesin ise siiski ingliskeelset versiooni, mille põhjal teen ka põgusa kokkuvõtte.

    Pekka Himanen kuulutab end olevat filosoof ja intellektuaal [link]. Soome noorim filosoofiadoktor. See kõik kajastub ka tema kirjastiilis ja kirja pandud mõtetes.

    Raport keskendub peamiselt Euroopa probleemidele, kõrvutades neid teistel kontingentidel toimuvaga, näiteks kiire arengu ja odava tööjõuga Aasias. Toob välja ka asjaolu, et Aasia riigid koolitavad väga suures koguses kõrgelt haritud spetsialiste. Tegelikult räägib raport peamiselt Soome probleemidest, kuid ingliskeelses versioonis on need üldistatud Euroopa tasemele. Tööviljakuse kasuvust räägitakse töökoha heaolu võtmes (“work culture in a creative society”). Märgitakse, et arenenud riikide tugevus on uute ideede genereerimine ja loovus ning selle saavutamiseks peab inimesi motiveerima pigem loova töökeskkonna kui palgarahaga – “Passion for work” ja “In science and art, where money has never been the primary motivator, all great achievements have been made thanks to this power: belonging and being a recognised person. The same power applies to business at its best.” Kirjeldatakse erinevaid ühiskonnas kõlapinda leidvaid ideid infotehnoloogia ühiskonna nimetuse all.

    Pealkiri. Kogu kirjatüki seost infoühiskonnaga võib kahtluse alla seada. Nimetatagu hetkel käesolevat infoühiskonnaks või mitte, raport käsitleb erinevaid ühiskonna probleeme ja murekohti üldiselt. Raportist leiab mõtteid ja probleemide kirjeldusi, millega kohtub ka väikestes töökollektiivides töötav inimene. Niiet ei räägita ainult globaalsetest ühiskonnaprobleemidest. Läbivalt jääb aga kõlama loovuse (creativity) teema, mida pakutakse erinevate probleemide lahenduseks. Olgem loovad ja olemegi eduka(ma)d.

    Ei ole väga tungivat põhjust üritada tõestada või ümber lükata kümmekond aastat tagasi koostatud raporti oleviku kirjeldusi ja tulevikuennustusi. Käsitletavad teemad on kõik piisavalt üldiselt kirjeldatud ning probleemid ja lahendused ei ole tänaseks aegud, ega oma tähtust kaotanud. Kõlama jäid mitmed üldlevinud loosungid, nagu kõrgekvaliteedilise hariduse kättesaadavus üleriigiliselt ja vajadus kõrgharidust hästi rahastada. Sekka räägiti ka vähem puudutatud teemadel, nagu avaliku raha eest toodetud informatsiooni kõigile vabalt kättesaadavaks olemise vajadusest. Maailm on järjest enam globaliseeruv ja seetõttu peavad ühiskonnad muutuma tolerantsemaks teiste rahvuste ja kultuuride suhtes.

    Raportist leiab ka mõttearendusi, mille loogika (puudumise) üle võiks arutleda. Räägitakse heaoluühiskonna vaatenurgast, probleemiks heaolu säilitamine ka tulevikus. Ja probleemina tuuakse välja tööelu ja vaba-aja harmooniat ning selle puudumist. Kas mitte üheks tänapäevase heoluühiskonna osaks polegi liialt mugavustsooni vajaunud tööjõud? Raportist jääb mulje, nagu tänapäeva heoluühiskond (Soome) rabaks tohutult tööd teha, kuigi nii see ju ei ole.

    Kritiseerida tuleb ingliskeelse versiooni pealkirja. Raport räägib pigem heaoluühiskonnast ja ka soomekeelses versioonis mainitakse kokkuvõttes pealkirja “hyvinvointiyhteiskunta versio 2.0” (heaoluühiskond versioon 2.0) – mis sobiks hästi kogu raporti pealkirjas. Ka soomekeelne pealkiri on sisu täpsemini edasi andev, ehk “Välittävä, kannustava ja luova Suomi: Katsaus tietoyhteiskuntamme syviin haasteisiin” (Hooliv, innustav ja loov Soome: Vaade infoühiskonna sügavatesse väljakutsetesse). Täpselt sellest raport räägibki, mitte niivõrd globaalsest infoühiskonnast. Täpselt nii, nagu raportis käsitletavad teemad on üldised, on ka üldised väljapakutavad lahendused. Seetõttu ongi raportiga raske mitte nõustuda ja sama raske vastu vaielda – üldiselt kõik ju nii ongi, täpselt nii üldiselt nagu raportis üldiselt kirjeldatud on.

    • CHALLENGES OF THE GLOBAL INFORMATION SOCIETY (inglise k), Pekka Himanen, 2004 [link]
    • Välittävä, kannustava ja luova Suomi: Katsaus tietoyhteiskuntamme syviin haasteisiin (soome k), Pekka Himanen, 2004 [link]
    • Pekka Himanen – filosoof ja intellektuaal[link]
  • 13 Feb 2015

    #02 Web 2.0 mõjust erinevatele IT-valdkondadele

    Posted at 12:01 pm , on February 13, 2015

    Web 2.0?

    Kuidas on Web 2.0 mõjutanud internetti ja erinevaid arvuti kasutamise viise ning valdkondi. Mis see Web 2.0 õigupoolest on ja mis ta ei ole? Terminit kasutati esmaskordselt 1999. aastal ja levima hakkas see 2004. aastal [link]. Aga miks siis üldse rääkida Web 2.0-st, kui see hõlmab kõike ja on tänapäeval ensestmõistetav? Web 2.0 iseloomustab hästi WoldWideWebi (veeb) ja interneti arengut ja praegust küpsustaset. Esimesel kümnekonnal aastat võimaldasid tekkinud veebitehnoloogiad valmistada vaid lihtsakoelisi lehekülgi ja lahendusi. Staatilised veebilehed, mis koosnesid peamiselt html-koodist ja piltidest. See võimaldas ajalehe või ajakirja veebi küll üle kanda, kuid mitte enamat. Aga siis läks areng lahti… Järgmise kümne aastaga on veeb arenenud selleks, mida me täna teame ja näeme. Tekkinud on kümneid tehnoloogiaid, mis võimaldavad veebis teha väga palju erinevat. Uusi tehnoloogiaid tekib pidevalt ning neid võetakse käiku järjest kiiremini. Kui Web 1.0 tehnoloogia võimaldas koostada lihtsakoelisi veebilehti, siis tehnoloogia loomulik järjest kiirenev areng võimldab teha kõike, millega me täna harjunud oleme

     

    Twitter

    Täiesti uut liiki meedia, mis võimaldab oma 140-tähemärgiga öelda vähe, kuid teha seda kiiresti ja suunatult (leidlik @ ja # seoste süsteem!). Twitter võimaldab juhtunust kiiresti teada anda, kuna ei eelda toimetamist, mis on vajalik publitseeritavate uudiste puhul. Hashtagide seosed tekitavad uutlaadi võrgustiku, uue viisi kuidas uudised ja sõnumid levivad. Midagi sellist pole varem olnud. Twitteri tugevus tuleb esile just suure kasutajaskonna puhul. Eestiski hakkab tasapisi toimima, aga kasutajaid on siiski hetkel veel veidi liiga vähe.

    Väga huvitav on näiteks telesaadete või spordisündmuste nn live-tweetimine ja kommenteerimine ning selle mõju kommenteeritavale sisule. Tele- ja uudistesaated avaldavad samal teemal tehtud tweete, mis on veidi nagu isetäituv ennustus, reaalajas toimuv tagasiside. 24-7 töötavad uudistekanalid on selle trendiga juba ammu liiale läinud. Miks? Sest Twitter toodab sisu, millelaadset varem polnud.

    Twitter on märkimisväärne oma näilise lihtsuse tõttu. Seda oleks tehniliselt saanud teosta juba aastaid varem. Twitteri edu aluseks on selle kasutamise lihtsus, töötamine tavalises veebibrauseris (ja loomulikult mobiiliäpis). Eelduseks on erinevate Web2.0 tehnoloogiate olemasolu ja levik. Kas Twitter oleks edukalt levinud, kui kasutaja oleks pidanud selle kasutamiseks eraldi programmi paigaldama? Kindlasti mitte! Veel üks oluline Twitteri leviku aspekt on tema lihtne integreeritud. Twitteri säutsude lisamine oma kodulehele või ajaveebi on tehtud väga lihtsaks.

    Twitter võimaldab enneolematul viisil kontakteeruda, arvata ja kommenteerida – nii heas kui harvas. Asjalik säuts võib leida laialdas kõlapinda, mida muul viisil saada pole võimalik. Ja tähelepanu võib saada isegi siis, kui midagi tarka öelda pole.

    Erinevad veebiteenused asendavad arvutiprogramme

    Arenenud veebitehnoloogiad võimaldavad brauseri kaudu teostada ja asendada väga keerukaid arvutiprogramme. Murekohtadeks on andmete kolmandale osapoolele usaldamise küsimus, kuid plussideks hea kättesaadavus ja mugavus.

    Kiirsuhtluse (instant messaging) ei toimu enam ainult spetsiaalse tarkvara abil, vaid ka veebis (ja paralleelselt mobiiliäpis) – Facebook Messaging, Google Hangouts jne. Kiirsuhtlus on kokku kasvanud teiste teenustega, levinud mobiilidesse, alati kaasas.

    E-mail kolis veebi. Enam pole vaja e-mailide jaoks klient-tarkvara kasutada, kõike saab teha universaalse veebibrauseriga, erinevad nn webmail teenused.

    Raamatupidamine ja palgaarvestus võib suures osas toimuda veebipõhiste teenustena. Plussiks on see

    Isegi fototöötluse jaoks on olemas täiesti võimekaid veebiprogramme (www.pixlr.com). Lihtsama pilditöötluse jaoks pole enam vaja Photoshoppi või Gimpi.

    Web 2.0 tehnoloogiate leviku puhul võiks esile tuua kahte asjaolu. Tekivad uued, enneolematud teenused (Twitter) ja varem olemas olnud teenused muutuvad laiadele massidele kättesaadavamaks (odavaks)!