Lauri ITSEPA blogi

IT tugiteenuste ja -lahenduste teemal mõeldes selgub kiirelt, et neid on tihti ja väga paljudel vaja, mitte ainult mõne tugevama puudega inimesel. Esimese asjana tulid pähe vanemasse ikka jõudnud inimesed, kellel võivad olla kehvenenud nii nägemine, kuulmine kui ka muud füüsilised võimed. Hädavajalik on sellisel juhul IT lahendusi kohandada, et neid kõigest hoolimata mugavalt kasutada saaks. IT tugiteenuste roll ei ole mitte ainult kasutamise võimaldamises, vaid justnimelt kasutamise mugavamaks ja hõlplsamaks tegemises. Vanematele inimestele sobilikud tugiteenused on näiteks tahvelarvuti koos mobiilsete veebilehtedega. Tahvlit on hõlpsam ja “loomulikum” kasutada, kui laual olevat arvutit hiire ja klaviatuuriga. Ning veebilehtede mobiilsed versioonid on lihtsustatud, selgemad, vähema müra ja tilu-liluga.

Ja nüüd ühest teenusest, mida kasutavad väga paljud igapäevaselt, mõtlemata kas see on ehk ka IT tugiteenus. Minu meelest on, kvalifitseerub definitsiooni alla küll.

Google Translate – veebilehena ja veebibrauserisse integreerituna. Maailmas on sadu keeli, samal ajal keskmine inimene oskab vaid mõnda. Google Translate võimaldab vägagi edukalt kümnetest keeltest täiesti piisaval tasemel aru saada, võõras keeles tekste lugeda. 10 aastat tagasi polnud suurt miskit peale hakata jaapanikeelse kodulehega, kus oli sulle huvi pakkuv info. Ülimalt keeruline oli sealt midagi välja lugeda, üritada kopipeistida ja sõnu tõlkida. Tänapäeval tunneb Chrome brauser võõra keele ise ära ja pakub koheselt võimalust kogu leht mõne sekundiga mõistetavasse keelde tõlkida. Tugiteenus missugune! Kogu veebilehe “robot”-tõlkimisel võib küll vahel mõte kaduma minna või loodud tõlge olla mittemõistetav, kuid asjaolu parandavad lehel olevad pildid ja teised elemendid, mis aitava konteksti mõista.

Google Translate tõlketeenus võimaldab kõigil veebis toimetavatel inimestel saada ja jagada infot kordades suurema auditooriumiga, kui mida ainult ise osatavate keelte puhul. Tähelepanuta ei tasu jätta ka Google Translate’i kõnesüntesaatorit, mis mõnede keelte puhul toimib vägagi edukalt. Kas seda ka Google Translate’i väliselt, muudel otstarvetel ehk kasutada saab, pole uurinud. Mõne enda jaoks täiesti võõra keele häältust olen küll selle abil mõned korrad kontrollimas käinud. Isegi kui ta ei häälda õigesti, hääldan mina kindlasti valesti. Potensiaal on olemas seda ka teiste IT tugiteenuste puhul kasutada, kui seda juba ei tehta.

Häkkerlust leiab tänapäeval vast kõigilt elualadelt. Peedist pesumasinat suudavad teha vaid mõned üksikud tublimad, kuid tehnika meie ümber on täis elektroonikat ja IT lahendusi, mida on palju hõlpsam häkkida. Kättesaadavaks on muutunud väiksed odavad programmeeritavad arvutid/protsessorid nagu Arduino või Raspberry Pi. Kui soovid oma külmiku sisetemperatuuri nutitelefonist jälgida või saada teavitus uksekella vajutamisest (koos kaamerapildiga), pole see tänapäeval mingi probleem. Üks päev häkkimist ja asi toimib. Veebis on tohutus koguses valmis kirjutatud koodi – GitHub, Bitbucket ja muud kohad, kus seda vabalt jagatakse. See tähendab, et on võimalik leida pea-aegu valmislahendus oma probleemile, ning väikese lisatööga saabki idee teostatud.

Sarnane häkkimine käib ka nutitelefonidega, eriti just Androidi “vabavalise” (asenda sõna ise sobiva *varaga) operatsioonisüsteemiga. Google tuli välja nutitelefonide opsüsteemiga, mille kohta jagab ka lähtekoodi. See andis häkkeritele hea võimaluse oma telefoniga teha asju, millele teised polnud veel mõelnud või mida tootja tähtsaks ei pidanud. Jõudu kogusid kommuunid nagu XDA Developers [wikipedia]. See on loodud tegelikult juba 5a enne Androidi aastal 2003 (Android reliisiti 2008), kuid massidesse jõudus kommuun ja foorum siiski peamiselt Androidi eduga seoses. Üheskoos lahendatakse erinevaid probleeme, neid mis endale huvi pakuvad või mida foorumites palju soovitakse. Lihtsaimad näited – mobiili ekraani heleduse automaatne reguleerimine, selle algoritm ja käitumine. Mõni mobiilitootja oli valmis saanud kehvalt toimiva lahendusega, tehti parem! Häkkerlus misssugune.

Taoline tegevus ja Androidi vaba lähtekood võimaldas luua Andoidi vaba lähtekoodi modifikatsiooni CyanogenMod (lüh CM) [wikipedia]. CM sisaldab endas peamiselt häkkeritele endile huvi pakkuvaid lisasid, mida tavalisest Androidi reliisist ei leia – näiteks kvalitetse helikoodeki FLAC sisse-ehitatud tugi, sisse-ehitatud OpenVPN tugi (tavalise androidi puhul on vaja eraldi äppi selleks) jne.

Kõige märkimisväärsem on CMi puhul see, et mitmed suured tootjad on sellest häkkerite ja häkkerluse tagajärjel tekkinud tootest huvi tundnud. Turule on tulnud telefone, mis kasutavadki CMi Androidi modifikatsiooni. Wikipedia andmeil kasutab 23. märtsi 2015 seisuga CM’i üle 50 miljoni inimese. Hiljutiseks uudiseks on see, et Microsoft investeerib 70 miljonit $ CM arendusse [link].

Seega on head häkkerlust meie ümber küllaga. Tõukavaks jõuks on toimivad kommuunid, foorumid, soov teha midagi ära ja seda teistega jagada, teenida feimi. Meeldiv ja tervislik vaheldus kommertsmaailma tootearendusele. Puudutamata jääb seekord häkkerluse kommertsialiseerumine, kasvõi näiteks CM’i näide.

Nädala blogimisteemad kipuvad järjest totramateks minema. Alles see oli, kui tuli mõista ja mõtestada Virginia Shea mitte-kõige-õnnestunumalt kirjapandud kümmet käitumiskäsku, kui nüüd satume silmitsi Mark Andrejevici konstrueeritud väljendiga digital enclosure. Mis see on? Mida selle all mõeldakse?

Andrejevici digital enclosure väljendit ei tundu kasutatavat väljaspool tema konstrueeritud teooriat kuigi laialdaselt. Mida see näitab? Seda, et väljend ei ole mõistetav ja ei ole isegi autori poolt mõistlikult defineeritud, pigem kirjeldatud, kui sedagi. Raske on leida leida väljendi definitsiooni või lühidat selgitust, millega on tegu. Miks see nii on? Miks Andejevic ise ei suuda oma väljendit mõne lausega ära defineerida, vaid laskub lehekülgedepikkusesse selgitamisesse? Minule selline asi ei meeldi. Rohkem konkreetsust sooviks.

Urban Dictionary: digital enclosure isn’t defined. Can you define it?
Wikipedia: The page “Digital enclosure” does not exist. You can ask for it to be created, but consider checking the search results below to see whether the topic is already covered.

Kõik kohatavad definitsioonid pole suuremad asjad, näiteks: He describes this “digital enclosure”(a term influenced by thework of James Boyle) as “the creation of an interactive realm wherein every actionand transaction generates information about itself”. [link] Oeh…

Millega tundub tegu olevat? Autor üritab vist rääkida sellest, kuidas digitaalses maailmas kommertsialiseeritakse ligipääsu võrgule; jälgitakse ja salvestatakse kõiki võrgus tehtavaid liigutusi; omandatakse teiste loodud materjalide õigusi. Kasutajate käitumist on väljaspool veebi ammu jälgitud. Kui maksad Selveris või Rimis piima ja leiva eest ning kasutad selle poeketi kliendikaarti või pangakaarti, oled hetkega isikustatud ning on näha sinu ostukäitumine. Kui osaled spordivõistlusel, salvestatakse tulemus arhiividesse, võibolla lausa koos sinu pikkuse ja fotoga üritusest. Veebis ja digitaalmaailmas on tõepoolest kõiksugu liigutuste salvestamine lihtsam kui füüsilises maailmas. Sinu kasutatud Google’i otsisõnade järgi sulle suunatud reklaami kuvamine ongi Google’i ärimudeli üks alustalasid. Nüüd me kirume ja kurdame, kuidas see rikub privaatsust ja ei meeldi meile, aga kasutame teenust ikkagi? Ju siis pole see nii suur probleem ja ongi parasjagu suur/väike hind vanas mõistes tasuta teenuse eest! Sellise teenuse eest, mida keegi teine maailmas ei suuda pakkuda (millal sa viimati bingisid?), ka mitte raha eest! Aga kui see hirmsasti häirib, siis on olemas võimalused enese anonümiseerimiseks – incognito browsing, avaliku ip maskeerimine jne. Ja on olemas ka otsiteenused, mis ei salvesta sinu käitumist – DuckDuckGo. Kui mõni internetiteenusepakkujua (taaskord suur-paha Google) soovib pakkuda tasuta ligipääsu internetile, saades vastu infot sinu käitumisest veebis – on selle teenuse kasutamine sinu vaba valik.

Andrejevic üritab joonistada ka tulevikuvisiooni, kus kõigi digitaalses maailmas tehtavate liigutuste kõik jäljed salvestuvad. See on kindlasti mitmete teenusepakkujate unistus, kuid reaalsus pole kunagi nii ilus/kole, sõltuvalt kelle poolt vaadata. Maailmas kipuvad asjad tasakaalupunkti leidma ja äärmusi ja mustvalgeid olukordi ei esine. Kui tuleb teenus, mis salvestab kõik liigutused ja kasutab seda kliendi mõistes kurjasti ära, tekib kõrvale alternatiivne teenus, kes ei tee seda ning võidab osad kliendid omale. Või pakub sama teenust anonüümselt ja/või andmeid massiliselt salvestamata, aga sel juhul soovib kasutajalt näiteks kuumaksu tasuta (rahaliselt) teenuse asemel.

Internet on uus maailm, kus sarnaselt tehnoloogia ja võimaluste kiirele arengule arenevad ka teenused väga kiiresti. Kui täna võib tundada, et veebikasutajatel on sügavalt ükskõik oma privaatsusest ja seda vahetatakse kergekäeliselt tasuta teenuste vastu, siis usun, et asi hakkab tasapisi muutuma. Kasutajad hakkavad enam teadvustama, mis toimub ja teevad oma osalt kaalutletumaid otsuseid. Kindlasti mitte kõik, kõik kasutajad ei saa ka tavaelus hakkama – langevad viinapudeli küüsi või käituvad lugematud teistes aspektides totralt. “Näe, Toobal vana tola jälle surfib poe taga veebis ilma jäljepeitjata, langes jälle tasuta teenuste küüsi.”

Pean alustama tõdemusega, et Virginia Shea 10 “Netiquette”i käsku ei tekita minus just liiga positiivset vastukaja. Kasvõi see, miks on tegu just 10 käsuga? Autori soov oma käske kõrvutada piibli 10 käskuga? Arvestades autori USA päritolu ei imesta.

Kasutan ära ka hiljuti loengus märgitud ütlemist, “kui üks asi sobib kõigeks, ei sobi ta millekski” – see sobib ka nende 10 käsu kohta. On üritatud kirja panna midagi väga üldist ja universaalset, kuid reaalsuses on puudu nii detaili kui on ka üleliigseid punkte, mis konkreetset lugejat ei puuduta. See tuleb hästi välja ka meie nädalateema autori 10 käsu laiendustest. Ilma pika ja põhjaliku seletuseta ei ole käsud üheselt mõistetavad. Internetis viisaka ja eduka käitumise põhimõtteid ja suuniseid ei saagi minu meelest kokku kirjutada seitsmeks, kümneks või kaheteistkümneks käsuks! On see üldse vajalik?

Võib ju leebuda ja öelda, et parem need 10 reeglit kui mitte midagi! Koos lahtiseletustega leiab iga lugeja sealt miskit, mis abiks, meelde jääb ja viisakamalt või edukamalt käituma paneb, ehk. Aga internets pole sellist user agreement‘i mille kõik kasutajad läbi loevad ja siis JAH-sõnaga ustavust neile kinnitavad.

Virginia Shea 10 käsku koos kommentaariga pärineb Useneti ja uudisgruppide ajast. Veeb on vahepeal kõvasti edasi arenenud, taolised suhteliselt vabalt ligipääsetavad, anonüümsust võimaldavad suhtluskanalid on olulisust minetanud. Asemele on tulnud uued, kontrollitumad suhtluskanalid, kus probleeme on vähem, toimub modereerimine, toimub blokeerimine. See toimib juba IRC-jutukas, kus on toimiv modereerimissüsteem, kick ja ban. See toimib Facebookis, kus modereeritakse ning suur enamik kasutajaid on ühe identiteediga, mida rüvetada pigem ei soovita. Foorumites toimub ka kasutajatevaheline tähelepanu juhtimine – kui keegi postitab mittesobivat reklaami või käitub liialt totralt, mainitakse seda. See kõik toimub üpris loomulikult, ega vaja eraldi 10 käsku. Mingid sisekorraeeskirjad loomulikult peavad olema, kuid seda konkreetse lehe/foorumi/teenuse raames. Konkreetselt, mitte üldistatult! Erinevate foorumite “kvaliteet” paistabki hästi silma tema kasutajatest, postituste stiilist ja sisust. Mõnes foorumis suudavad kasutajad ise suunata sisu asjalikuks, vältides möla ja teemast mööda loba. Mõni teine foorum on aga täis loba ja lapsikusi, mis paistab kiirelt välja, tõmbab alla kogu foorumi usutavust ja kasulikkust. Aga millest see sõltub? Ei sõltu sellest, kas ühe foorumi kasutajad on 10 käsku lugenud või teised mitte! Sõltub mingist loomulikult tekkivast kasutajatevahelisest suhtlusest. Kui mõni kasutaja eksib korduvalt, siis talle vihjatakse, mainitakse seda.

Olen ise kümmekond aastat üht eestikeelset veebi hobifoorumit jooksutanud – üle 70 000 postituse ja aastate jooksul olnud mitu tuhat kasutajat. Saan öelda, et erilisi probleeme käitumiskoodeksiga pole olnud. Loomulikult on vahetevahel tulnud mõni teema kõrvaldada, mõni liigagar kommertspostituste tegija korrale kutsuda ja muud taolist, kuid see kõik moodustab üliväikese osa postituste kogumahust. Võib mööduda kuid ilma, et peaks mõnda teemat modereerima (postitusi päevas keskmiselt 20). Sellest võib teha järelduse – inimesed käituvad veebis sarnaselt, nagu nad käituvad ka päris elus. Kodune kasvastus tuleb ka veebi kaasa. Kui juhtub, et veebifoorumis käivad koos toredad mõistlikud inimesed, pole ka seal probleeme. Vastupidiseks näiteks saab kohe tuua vana-hea delfi kommentaariumi, mis toob kokku kõiksugu karvaseid ja sulelisi ning postitused on mõnusalt sapiga üle valatud.

… ja siin näide 8 reeglist, mis toimivad hästi, on arusaadavad, ega ürita kogu maailma tarkust endasse mahutada:

IKT on valdkonnana järjest enam enda alla hõlmav ja seetõttu laieneb ka IT profi mõiste. IT mängib suurt rolli väga paljudes elualades ja seetõttu pole enam ammu võimalik käsitleda IT proffi kui inimest, kes teab tehnilsel tasandil kõigest kõike. Küll aga on võimalik üldistuse tasandil kirjeldada tema omadusi ja oskusi, mis võiksid ühel IT profil olemas olla. Konkreetne tegevusvaldkond seab neile omad kaalud.

IT prof

• … õpib pidevalt ja viib end uuendustega kurssi. Tihtipeale polegi vaja uue trendi või tehnoloogiaga sügavuti tutvust teha, piisab mõnepäevasest tutvusest. See võimaldab vajaduse tekkides kiiresti teemaga põhjalikumalt tegeleda või palgata selleks inimene/ettevõte. Kindlasti ei tohiks kinni jääda vanasse ja tuttavasse IT-lahendusse. Hõisked stiilis “Windows XP on parim Windows” tänapäeval minu poolehoidu ei võidaks.
• … valdab vabalt inglise keelt. Sellest ei saa üle ega ümber. IT maailmas on inglise keel peamine.
• … on mitmekülgne. Ei tao vastu rinda ja teata, et “Linux on ainus õige” või “mäkid ahju”. Igal tootel, teenusel või lahendusel on oma plussid ja miinused. Pole mõistlik propageerida Oracle’i süsteeme kohas, kus tasuta ja minutitega käima tõmmatav MySQL teeb töö muretult ära.
• … oskab realistlikult töö mahtu hinnata, ei luba alusetult kokku pudrujõgesid ja piimejärvi. Sel teemal on olemas ka teine kraav – soovide ja probleemide keerukust üle hinnata. Klient soovib lahendust, tihtipeale on valmis ka selle eest maksma. Sellisel juhul tuleb talle parim võimalik lahendus pakkuda, mitte unustada end rääkima, kui totter soov või kui meeletult keeruline seda teostada on.
• … suudab suhelda nii itimeeste kui muidu naiste ja meestega. Suhtlemine on IT profi jaoks väga oluline, sest see eristab seda häkkerist, kräkkerist, bitinikerdajast, progejast.
• … omab laiemat silmaringi, on kursis ühiskonnas toimuvaga – oskab seetõttu leida ühise keele kliendi, mitte-IT-inimesega.
• … omab piisavat ajaresurssi õppimiseks ja katsetamiseks.
• … suudab töötada nii iseseisvalt kui meeskonnas, aga ka juhtida meeskonda.
• … on muidu lahe säga ja meeldib kõigile väga.

Aga kes sobib IT profiks? Eks seda võib ennustada ja proovida ise, aga tõde teab ja näitab ikkagi ainult elu. Määramatust lisab see, et IT profi definitsioon on iga inimese jaoks erinev.

Toggle – www.toggl.com

Tööaja arvestuse veebitarkvara, mis võimaldab mugavalt ja täpselt arvestada, kui palju aega mingi töö peale kulus – lihtsalt ja täpselt. Kasutajakogemus on väga meeldiv ja see on ka teenuse üks prioriteete, teha tööaja mõõtmine mugavaks, et see oleks täpne! Uueks kasutajaks registreerimine on tehtud ülilihtsaks ning samm-sammult kuvatakse põhiliste funktsioonide kohta lihtsaid ja kergelt mõistetavaid overlay abisilte. Kujundus on ilus, selge ja tänapäevane, mis teeb selle kasutamise lihtsaks ja intuitiivseks. Lehe disainimisel on kasutatud erinevaid tänapäevaseid veebi ehitamise võimalusi ja tehnoloogiaid. Valikute ja andmeväljade paigutus on loogiline, harjumuspärane, lihtsalt leitav ja avastatav. Korraga ei kuvata liiga palju võimalusi, vaid nendeni jõudmine on tehtud lihtsaks – kõik asub paari kliki kaugusel. Menüüsüsteemid avanevad ühel lehel, mitte ei tule kuskile jõudmiseks laadida 2-3-4 alamlehte. Abiinfo nupuke on kogu aeg käepärast ja sisaldab lihtsalt mõistetavat abi ja korduma kippuvaid küsimusi.