Just another ITSEPA blog
Nädala blogimisteemad kipuvad järjest totramateks minema. Alles see oli, kui tuli mõista ja mõtestada Virginia Shea mitte-kõige-õnnestunumalt kirjapandud kümmet käitumiskäsku, kui nüüd satume silmitsi Mark Andrejevici konstrueeritud väljendiga digital enclosure. Mis see on? Mida selle all mõeldakse?
Andrejevici digital enclosure väljendit ei tundu kasutatavat väljaspool tema konstrueeritud teooriat kuigi laialdaselt. Mida see näitab? Seda, et väljend ei ole mõistetav ja ei ole isegi autori poolt mõistlikult defineeritud, pigem kirjeldatud, kui sedagi. Raske on leida leida väljendi definitsiooni või lühidat selgitust, millega on tegu. Miks see nii on? Miks Andejevic ise ei suuda oma väljendit mõne lausega ära defineerida, vaid laskub lehekülgedepikkusesse selgitamisesse? Minule selline asi ei meeldi. Rohkem konkreetsust sooviks.
Urban Dictionary: digital enclosure isn’t defined. Can you define it?
Wikipedia: The page “Digital enclosure” does not exist. You can ask for it to be created, but consider checking the search results below to see whether the topic is already covered.
Kõik kohatavad definitsioonid pole suuremad asjad, näiteks: He describes this “digital enclosure”(a term influenced by thework of James Boyle) as “the creation of an interactive realm wherein every actionand transaction generates information about itself”. [link] Oeh…
Millega tundub tegu olevat? Autor üritab vist rääkida sellest, kuidas digitaalses maailmas kommertsialiseeritakse ligipääsu võrgule; jälgitakse ja salvestatakse kõiki võrgus tehtavaid liigutusi; omandatakse teiste loodud materjalide õigusi. Kasutajate käitumist on väljaspool veebi ammu jälgitud. Kui maksad Selveris või Rimis piima ja leiva eest ning kasutad selle poeketi kliendikaarti või pangakaarti, oled hetkega isikustatud ning on näha sinu ostukäitumine. Kui osaled spordivõistlusel, salvestatakse tulemus arhiividesse, võibolla lausa koos sinu pikkuse ja fotoga üritusest. Veebis ja digitaalmaailmas on tõepoolest kõiksugu liigutuste salvestamine lihtsam kui füüsilises maailmas. Sinu kasutatud Google’i otsisõnade järgi sulle suunatud reklaami kuvamine ongi Google’i ärimudeli üks alustalasid. Nüüd me kirume ja kurdame, kuidas see rikub privaatsust ja ei meeldi meile, aga kasutame teenust ikkagi? Ju siis pole see nii suur probleem ja ongi parasjagu suur/väike hind vanas mõistes tasuta teenuse eest! Sellise teenuse eest, mida keegi teine maailmas ei suuda pakkuda (millal sa viimati bingisid?), ka mitte raha eest! Aga kui see hirmsasti häirib, siis on olemas võimalused enese anonümiseerimiseks – incognito browsing, avaliku ip maskeerimine jne. Ja on olemas ka otsiteenused, mis ei salvesta sinu käitumist – DuckDuckGo. Kui mõni internetiteenusepakkujua (taaskord suur-paha Google) soovib pakkuda tasuta ligipääsu internetile, saades vastu infot sinu käitumisest veebis – on selle teenuse kasutamine sinu vaba valik.
Andrejevic üritab joonistada ka tulevikuvisiooni, kus kõigi digitaalses maailmas tehtavate liigutuste kõik jäljed salvestuvad. See on kindlasti mitmete teenusepakkujate unistus, kuid reaalsus pole kunagi nii ilus/kole, sõltuvalt kelle poolt vaadata. Maailmas kipuvad asjad tasakaalupunkti leidma ja äärmusi ja mustvalgeid olukordi ei esine. Kui tuleb teenus, mis salvestab kõik liigutused ja kasutab seda kliendi mõistes kurjasti ära, tekib kõrvale alternatiivne teenus, kes ei tee seda ning võidab osad kliendid omale. Või pakub sama teenust anonüümselt ja/või andmeid massiliselt salvestamata, aga sel juhul soovib kasutajalt näiteks kuumaksu tasuta (rahaliselt) teenuse asemel.
Internet on uus maailm, kus sarnaselt tehnoloogia ja võimaluste kiirele arengule arenevad ka teenused väga kiiresti. Kui täna võib tundada, et veebikasutajatel on sügavalt ükskõik oma privaatsusest ja seda vahetatakse kergekäeliselt tasuta teenuste vastu, siis usun, et asi hakkab tasapisi muutuma. Kasutajad hakkavad enam teadvustama, mis toimub ja teevad oma osalt kaalutletumaid otsuseid. Kindlasti mitte kõik, kõik kasutajad ei saa ka tavaelus hakkama – langevad viinapudeli küüsi või käituvad lugematud teistes aspektides totralt. “Näe, Toobal vana tola jälle surfib poe taga veebis ilma jäljepeitjata, langes jälle tasuta teenuste küüsi.”