Lauri ITSEPA blogi

Üks. Oma väikeettevõttes (alla 10 töötaja) võtsime vastu otsuse võimalusel ja alati kasutada tarkvara, mida tohib legaalselt raha tasumata kasutada (vabavara, avavara, jaosvara jne). Esimene põhjus on enesestmõistetav – saab ilma raha maksmata kasutada legaalset tarkvara. Kuid isegi olulisem oli vajadus litsentside ostmisega ja haldamisega mitte tegeleda. Kümnekonnas arvutis kümnekonna programmi litsentside koguarv tuleb saja ringi. Keegi peaks installitud tarkvara üle arvet pidama, vajadusel aktiveeringuid deaktiveerima, litsentse juurde ostma, uue takvara versiooni jaoks uuendama jne. Vabavara puhul jääb kogu see tegevus ära ning iga arvutikasutaja võib vajaliku tarkvara endale ise installeerida, uuendada jne. Näiteteks: OpenOffice, FileZilla (ftp), IZarc ja 7-Zip, VLC ja veel mitmed spetsiifilisemad programmid. Tööspetsiifikast tulenevalt on hetkel kümnekonna arvuti puhul vaja arvet pidada kõigest umbkaudu 10-20 tarkvaratoote litsentsi üle (Windows, Adobe tooted jms). OS X ja Google oma teenustega on elu kõvasti kergendanud – mõlemad pakuvad kuhjaga tarkvara tasuta.

Kaks. In-Game Purchases ehk kuidas nutiseadmete mängudes raha teenitakse. Lae mäng alla tasuta ja kui oled sõltuvuse lõa otsa sattunud, hakkad erinevate “tuuningute” ja lisavõimaluste eest mängusiseseid pisimakseid tegema. Tegu on üpris uue ilminguga, mis tekkis mõned aastad tagasi. Tarbijad harjusid ära tasuta mänguda ja äppidega nutiseadmetes ja arendajatel tekkis tõsine mure raha teenida. Küll aga mindi selle raha korjamise meetodiga veidi liiale ja tundub, et hetkel on olukord taas normaliseerumas. Kasutajad õpivad ohuga arvestama ja otsivad äppe, mis hiljem pisimakseid ei nõua. Tarkvaratootjal jääb üle müüa äppi väikse tasu eest, jagada tasuta, näidata äpis reklaami ja veel mitmed küsitavad raha teenimise moodused :)

Kolm. Microsofti eridiil Haridusministeeriumiga, mis võimaldas koolidel kasutada MS tarkvara sümboolse tasu eest. “Hea olukord” lõppes mõned aastad tagasi, kui litsentsitasud kerkisid kümnekordseks. Enim levinud MS tarkvara oli haridusasutustel sisuliselt tasuta käes, see vähendas Linuxi ja vabavara kasutamise mõtekust. Nüüd aga ollakse olukorras, kus MS litsentside eest tuleks päris märkimisväärseid summasid välja käia ja võimekust vabavarale üle minna ka pole. Loe MS teema kohta EPL-ist. Kindlasti loe juurde Lauri Võsandi sisukat ülevaadet teemast – “Pisut pikemalt Tallinna koolide Linuxeerimise projektist”, mis räägib ka tasuta tarkvara kasutamise ja juurutamise probleemidest ja kogemustest.