Lauri ITSEPA blogi

Hoiatuseks! Kõigile Soome keele valdajaile on tungivalt soovitatav lugeda raporti originaalversiooni (viide arvustuse lõpus). Raporti soomekeelne versioon räägib konkreetselt Soomet puudutavatest ideedest ja lahendustest, mis ingliskeelse tõlke puhul on umbriigistatud. Ingliskeelses versioonis on paljud kirja pandud ideed rebitud Soome kontekstist välja ning muutunud vähem mõistetavateks ja väga üldisõnaliseks. Peamiselt lugesin ise siiski ingliskeelset versiooni, mille põhjal teen ka põgusa kokkuvõtte.

Pekka Himanen kuulutab end olevat filosoof ja intellektuaal [link]. Soome noorim filosoofiadoktor. See kõik kajastub ka tema kirjastiilis ja kirja pandud mõtetes.

Raport keskendub peamiselt Euroopa probleemidele, kõrvutades neid teistel kontingentidel toimuvaga, näiteks kiire arengu ja odava tööjõuga Aasias. Toob välja ka asjaolu, et Aasia riigid koolitavad väga suures koguses kõrgelt haritud spetsialiste. Tegelikult räägib raport peamiselt Soome probleemidest, kuid ingliskeelses versioonis on need üldistatud Euroopa tasemele. Tööviljakuse kasuvust räägitakse töökoha heaolu võtmes (“work culture in a creative society”). Märgitakse, et arenenud riikide tugevus on uute ideede genereerimine ja loovus ning selle saavutamiseks peab inimesi motiveerima pigem loova töökeskkonna kui palgarahaga – “Passion for work” ja “In science and art, where money has never been the primary motivator, all great achievements have been made thanks to this power: belonging and being a recognised person. The same power applies to business at its best.” Kirjeldatakse erinevaid ühiskonnas kõlapinda leidvaid ideid infotehnoloogia ühiskonna nimetuse all.

Pealkiri. Kogu kirjatüki seost infoühiskonnaga võib kahtluse alla seada. Nimetatagu hetkel käesolevat infoühiskonnaks või mitte, raport käsitleb erinevaid ühiskonna probleeme ja murekohti üldiselt. Raportist leiab mõtteid ja probleemide kirjeldusi, millega kohtub ka väikestes töökollektiivides töötav inimene. Niiet ei räägita ainult globaalsetest ühiskonnaprobleemidest. Läbivalt jääb aga kõlama loovuse (creativity) teema, mida pakutakse erinevate probleemide lahenduseks. Olgem loovad ja olemegi eduka(ma)d.

Ei ole väga tungivat põhjust üritada tõestada või ümber lükata kümmekond aastat tagasi koostatud raporti oleviku kirjeldusi ja tulevikuennustusi. Käsitletavad teemad on kõik piisavalt üldiselt kirjeldatud ning probleemid ja lahendused ei ole tänaseks aegud, ega oma tähtust kaotanud. Kõlama jäid mitmed üldlevinud loosungid, nagu kõrgekvaliteedilise hariduse kättesaadavus üleriigiliselt ja vajadus kõrgharidust hästi rahastada. Sekka räägiti ka vähem puudutatud teemadel, nagu avaliku raha eest toodetud informatsiooni kõigile vabalt kättesaadavaks olemise vajadusest. Maailm on järjest enam globaliseeruv ja seetõttu peavad ühiskonnad muutuma tolerantsemaks teiste rahvuste ja kultuuride suhtes.

Raportist leiab ka mõttearendusi, mille loogika (puudumise) üle võiks arutleda. Räägitakse heaoluühiskonna vaatenurgast, probleemiks heaolu säilitamine ka tulevikus. Ja probleemina tuuakse välja tööelu ja vaba-aja harmooniat ning selle puudumist. Kas mitte üheks tänapäevase heoluühiskonna osaks polegi liialt mugavustsooni vajaunud tööjõud? Raportist jääb mulje, nagu tänapäeva heoluühiskond (Soome) rabaks tohutult tööd teha, kuigi nii see ju ei ole.

Kritiseerida tuleb ingliskeelse versiooni pealkirja. Raport räägib pigem heaoluühiskonnast ja ka soomekeelses versioonis mainitakse kokkuvõttes pealkirja “hyvinvointiyhteiskunta versio 2.0” (heaoluühiskond versioon 2.0) – mis sobiks hästi kogu raporti pealkirjas. Ka soomekeelne pealkiri on sisu täpsemini edasi andev, ehk “Välittävä, kannustava ja luova Suomi: Katsaus tietoyhteiskuntamme syviin haasteisiin” (Hooliv, innustav ja loov Soome: Vaade infoühiskonna sügavatesse väljakutsetesse). Täpselt sellest raport räägibki, mitte niivõrd globaalsest infoühiskonnast. Täpselt nii, nagu raportis käsitletavad teemad on üldised, on ka üldised väljapakutavad lahendused. Seetõttu ongi raportiga raske mitte nõustuda ja sama raske vastu vaielda – üldiselt kõik ju nii ongi, täpselt nii üldiselt nagu raportis üldiselt kirjeldatud on.

• CHALLENGES OF THE GLOBAL INFORMATION SOCIETY (inglise k), Pekka Himanen, 2004 [link]
• Välittävä, kannustava ja luova Suomi: Katsaus tietoyhteiskuntamme syviin haasteisiin (soome k), Pekka Himanen, 2004 [link]
• Pekka Himanen – filosoof ja intellektuaal[link]