Lauri ITSEPA blogi

Web 2.0?

Kuidas on Web 2.0 mõjutanud internetti ja erinevaid arvuti kasutamise viise ning valdkondi. Mis see Web 2.0 õigupoolest on ja mis ta ei ole? Terminit kasutati esmaskordselt 1999. aastal ja levima hakkas see 2004. aastal [link]. Aga miks siis üldse rääkida Web 2.0-st, kui see hõlmab kõike ja on tänapäeval ensestmõistetav? Web 2.0 iseloomustab hästi WoldWideWebi (veeb) ja interneti arengut ja praegust küpsustaset. Esimesel kümnekonnal aastat võimaldasid tekkinud veebitehnoloogiad valmistada vaid lihtsakoelisi lehekülgi ja lahendusi. Staatilised veebilehed, mis koosnesid peamiselt html-koodist ja piltidest. See võimaldas ajalehe või ajakirja veebi küll üle kanda, kuid mitte enamat. Aga siis läks areng lahti… Järgmise kümne aastaga on veeb arenenud selleks, mida me täna teame ja näeme. Tekkinud on kümneid tehnoloogiaid, mis võimaldavad veebis teha väga palju erinevat. Uusi tehnoloogiaid tekib pidevalt ning neid võetakse käiku järjest kiiremini. Kui Web 1.0 tehnoloogia võimaldas koostada lihtsakoelisi veebilehti, siis tehnoloogia loomulik järjest kiirenev areng võimldab teha kõike, millega me täna harjunud oleme

• “The Web becomes a universal, standards-based integration platform”
• “It is a system that breaks with the old model of centralized Web sites and moves the power of the Web/Internet to the desktop.”
• “Web as Platform”, where software applications are built upon the Web as opposed to upon the desktop

Twitter

Täiesti uut liiki meedia, mis võimaldab oma 140-tähemärgiga öelda vähe, kuid teha seda kiiresti ja suunatult (leidlik @ ja # seoste süsteem!). Twitter võimaldab juhtunust kiiresti teada anda, kuna ei eelda toimetamist, mis on vajalik publitseeritavate uudiste puhul. Hashtagide seosed tekitavad uutlaadi võrgustiku, uue viisi kuidas uudised ja sõnumid levivad. Midagi sellist pole varem olnud. Twitteri tugevus tuleb esile just suure kasutajaskonna puhul. Eestiski hakkab tasapisi toimima, aga kasutajaid on siiski hetkel veel veidi liiga vähe.

Väga huvitav on näiteks telesaadete või spordisündmuste nn live-tweetimine ja kommenteerimine ning selle mõju kommenteeritavale sisule. Tele- ja uudistesaated avaldavad samal teemal tehtud tweete, mis on veidi nagu isetäituv ennustus, reaalajas toimuv tagasiside. 24-7 töötavad uudistekanalid on selle trendiga juba ammu liiale läinud. Miks? Sest Twitter toodab sisu, millelaadset varem polnud.

Twitter on märkimisväärne oma näilise lihtsuse tõttu. Seda oleks tehniliselt saanud teosta juba aastaid varem. Twitteri edu aluseks on selle kasutamise lihtsus, töötamine tavalises veebibrauseris (ja loomulikult mobiiliäpis). Eelduseks on erinevate Web2.0 tehnoloogiate olemasolu ja levik. Kas Twitter oleks edukalt levinud, kui kasutaja oleks pidanud selle kasutamiseks eraldi programmi paigaldama? Kindlasti mitte! Veel üks oluline Twitteri leviku aspekt on tema lihtne integreeritud. Twitteri säutsude lisamine oma kodulehele või ajaveebi on tehtud väga lihtsaks.

The problem is a lot of you are stupid.

— God (@TheTweetOfGod) February 10, 2015

Twitter võimaldab enneolematul viisil kontakteeruda, arvata ja kommenteerida – nii heas kui harvas. Asjalik säuts võib leida laialdas kõlapinda, mida muul viisil saada pole võimalik. Ja tähelepanu võib saada isegi siis, kui midagi tarka öelda pole.

Erinevad veebiteenused asendavad arvutiprogramme

Arenenud veebitehnoloogiad võimaldavad brauseri kaudu teostada ja asendada väga keerukaid arvutiprogramme. Murekohtadeks on andmete kolmandale osapoolele usaldamise küsimus, kuid plussideks hea kättesaadavus ja mugavus.

Kiirsuhtluse (instant messaging) ei toimu enam ainult spetsiaalse tarkvara abil, vaid ka veebis (ja paralleelselt mobiiliäpis) – Facebook Messaging, Google Hangouts jne. Kiirsuhtlus on kokku kasvanud teiste teenustega, levinud mobiilidesse, alati kaasas.

E-mail kolis veebi. Enam pole vaja e-mailide jaoks klient-tarkvara kasutada, kõike saab teha universaalse veebibrauseriga, erinevad nn webmail teenused.

Raamatupidamine ja palgaarvestus võib suures osas toimuda veebipõhiste teenustena. Plussiks on see

Isegi fototöötluse jaoks on olemas täiesti võimekaid veebiprogramme (www.pixlr.com). Lihtsama pilditöötluse jaoks pole enam vaja Photoshoppi või Gimpi.

Web 2.0 tehnoloogiate leviku puhul võiks esile tuua kahte asjaolu. Tekivad uued, enneolematud teenused (Twitter) ja varem olemas olnud teenused muutuvad laiadele massidele kättesaadavamaks (odavaks)!