Lauri ITSEPA blogi
Just another ITSEPA blog
Author Archives: lauri
-
-
#01 Epic & Not so Epic Fails ehk IT-teenuste edulugude järelhüüded
Posted at 12:55 am , on February 12, 2015
Esimeses blogipostituses mõtisklen läbi kukkunud IT-lahenduste teemal. Esmapilgul lihtne ülesanne osutus arvatust keerulisemaks. Kas mõni mitte realiseerunud mõte oli üldse midagi väärt või oli juba eos vaid totter vaimusünnitis ja üles haibitud leiutis? Kas toode, mis on edukas olnud, kuid teda tänapäeval enam ei kasutata, on läbikukkunud või edukas toode? Näiteks 3.5″ floppy oli laialdaselt levinud ja õnnestunud andmekandja, kuid tänasel päeval kasutatakse seda vaid väga vähestes spetsiifilistes kohtades. Kas ICQ messenger, Orkut, MySpace, Windows ME ja Vista on õnnestunud või läbikukkunud IT-lahendused? Kas asjaolu, et me neist teame ning neid mäletame teeb neist automaatselt edukad? Või peaksime pigem uurima, miks nad turul oma koha kaotasid ja oodatust kiiremini populaarsuse kaotasid. On nad sellisel juhul automaatselt mitte edukad? Miks mõni huvitavana tunduv mõte siiski iialgi ei realiseeru? Kas juba eos võis tegu olla liigsete lubadustega ja liialt optimistlike tulevikuennustustega?
Blackberry
… ökosüsteem, erinevad nutitelefonid, varasemal ajal “sõnumiseadmed”. Põhja-Ameerikas ning mitmetes Euroopa riikides tõi interneti taskusse, oli esimene tõsiseltvõetav nutitelefon, sõnumiseade. “I have Blackberry with me” tähendas, et inimesega võis 24/7 e-maili teel suhelda. Kellel Blackberry’t polnud, kontrollis e-maili ainult kontoris või õhtul kodus, polnud tol ajal nutitelefone taskus ega push-notificationeid, mis teataks reaalajas e-kirjadest ja sõnumitest. Blackberry tabas seda nišši, mille Nokia maha magas – ehk nutitelefonid (tegelikkuses mitte veel nii nutid, ehk kõik mis oli enne iPhone’i). Blackberry tuli turule kogu aeg ühenduses ja instant messagingu võimaldava nutitelefoniga siis, kui tehnoloogia seda võimaldas, turg seda nõudis ja kasutajad seda tahta oskasid. Laieneti ärimaailmast eratarbijatele. Kriipsu Blackberry eduloole tõmbas peale iPhone ja kõik sellele järgnev nutindus, millega Blackberry kaasa minna ei suutnud. iPhone ja hilisemad nutitelefonid tegid seda, mida Blackberry ja veel palju muudki. Tarbijate soovid ja vajadused olid muutunud, Blackberry pakutav sõnumite ja kirjade saatmine oli muutunud enesestmõistetavaks, mida pakkus iga nutitelefon. Kuid kas AngryBirdsi sai mängida iPhone’il või Blackberry’l? Ainult iPhone’il! Kogu iPhone’ide järgsel ajal pole Blackberry suutnud ühtegi tõsiseltvõetavat sammu teha, mis vähendaks nende mahajäämust turul valitsevast olukorrast. Tõenäoliselt elab Blackberry veel mõnda aega hääbuvas trendis nišitootena edasi, suutmata hetkel levinud trendidega kaasa minna. Lühianalüüs: Tehti oma asja, mis elas aja ära. Uute suundadega ei suudetud kaasa minna. Tehtud katsed ebaõnnestusid, tarbija soovis muud, kui ettevõtte pakus.Veebiteenused, mis saavutavad populaarsuse ja seejärel hääbuvad
Orkut, MySpace, Geocities, otsingumootorid (Lycos, Altavista, Webcrawler etc). Tagasi tulles sissejuhatuses püstitatud küsimuse juurde – kas tegu on õnnestunud või läbikukkunud teenustega, kui neid tänapäeval enam ei kasutata? Pigem ikka õnnestunud ja edukad teenused – omal ajal! Võiksime püüda mõista, miks kasutame tänapäeval Facebooki Orkuti asemel või Lycoses otsingute tegemise asemel guugeldame Google’is.Ei tasu unustada, et Facebook ja Orkut avati samal ajal, mõnenädalase ajavahega, kusjuures Orkut esimesena! Orkut suutis koguda vägagi suuri kasutahulki, eriti mõningatest riikidest (Eesti, Brasiilia jne), kuid ühel hetkel kihutas Facebook populaarsuses Orkutist mööda. Orkut toimis ideaalselt väiksemate kasutajahulkade puhul. Kui sellega liitus järjest enam inimesi, ei toiminud Orkuti süsteemid enam varasema tõhususega. Peamine mure oli postitatavast infohulgast vajaliku filtreerimises. Populaarsed olid Orkuti kasutajagrupid, mis toimisid hästi ainult teatud piirini ulatuva kasutajahulga puhul. Facebooki tugevus seisneb tema uudisvoos, kus postitused ja uudised jooksevad kokku kasutaja seinale. Orkut toimis pigem vastupidi – kasutaja pidi käima ja uudiseid otsima. Facebook suutis suurte sotsiaalvõrgustikega kaasnevad probleemid paremini lahendada ja kasutajat paremini kaasata. Siinkohal tasub tähele panna mitut olulist aspekti. Esialgne edulugu ei jätku automaatselt ilma suurte (õnnestunud) muudatusteta. Orkut püsis üpris sarnasena enamiku oma eksistentsist, samal ajal läbis Facebook mitmeid suuremaid ja väiksemaid, tihtipeale kasutajaid esmahooga vihastavaid, uuenduskuure. Vana tõde – paigalseis on tagasiminek! Kuna Facebook on eksisteerinud täpselt sama kaua, kui meile teadaolevad sotsiaalvõrgustikud, võibki väita, et nemad on kõige edukamalt suutnud selle uue teenuse arenguga koos areneda.
Erinevad “Virtual Reality” prillid
Tehnoloogia pole selleks valmis olnud enne tänast. Oculus on esimene tõsiseltvõetav laiatarbekaubaks sobiv lahendus. Vaata John Carmacki (Doom, Wolf3D, Quake “isa” ja hetkel Oculus CTO) ettekannet VR “kiivrite” teemal – probleemidest ja lahendustest [link]. Oculuse puhul näeme, mida tehniliselt korralikult teostatud VR ning hästi arendatud sisu üheskoos teha suudavad. Ettekandest kuuleme, et alles lähitulevikus saab tehnoloogia valmis, mis võimaldab piisavalt head VR kogemust!Nutitelefonide operatsioonisüsteemid
MeeGo (Nokia N9), HP WebOS ja paljud teisid. Nokia MeeGo ja sisuliselt ainust selle opsüsteemiga Nokia poolt müügile toodud mobiiltelefoni N9 peetakse üpriski õnnestunuks. Samaaegselt telefoni müügiletulekuga tühistati MeeGo edasine arendus ja astuti paati Microsoftiga.Palm arendas WebOS opsysteemi, HP ostis Palmi, arendas WebOS edasi. Enamvähem samaaegselt WebOS küpseskssaamisega ning mõne nutitelefoni ja tahvli müükitulekuga projekt tühistati (hiljem müüdi LG’le, võid täna osta poest WebOS opsüsteemiga nutiteleri!). Miks nii läks? Suurkorporatsioonide keerukas ja tihtipeale mõistmatu otsustusahel? Rapsimine? Miljarditesse Eurodesse ulatuvate kahjumite limiteerimine?
Lõpetuseks
Kirjutada ei jõua seekord erinevatest mälukandjatest. Selles vallas tundub olevat kõige rohkem “superuudiseid”, mis kunagi ei realiseeru. On ka kuhjaga erinevaid katsetusi, mis pole edukalt massidesse jõudnud (ZIP, RDRAM jt). Põhjuseks liiga kallis hind või liiga väike samm edasi võrreldes olemasolevaga. Endiselt kasutame ammusest ajast teada mälutehnoloogiaid. Muutmäluks endiselt DDR, suurte andmemahtude jaoks magnetiline kõvaketas ja lint, leidub ka optilist ja flash-mälu, kuid kuskilt ei paista ammulubatud hologramm-mälusid ja muid sarnaseid. Miks nii? Liiga optimistlikud lubadused veel tõestamata tehnoloogiate vallast ning olemasolevate tehnoloogiate edukas arendus (8TB 3.5″ HDD)!“All the stuff at the high-level is interesting, but a lot of the action happens at the lower end of things. It isn’t the besboke super high-end thing, that winds up changing the world. It’s the thing that everybody carries around with them and that everybody ends up having” (John Carmack)
-
Viited & Viidad
Posted at 2:00 pm , on February 9, 2015
-