Lauri ITSEPA blogi
Just another ITSEPA blog
Author Archives: lauri
-
-
#11 IT tugiteenused
Posted at 11:06 pm , on April 22, 2015
IT tugiteenuste ja -lahenduste teemal mõeldes selgub kiirelt, et neid on tihti ja väga paljudel vaja, mitte ainult mõne tugevama puudega inimesel. Esimese asjana tulid pähe vanemasse ikka jõudnud inimesed, kellel võivad olla kehvenenud nii nägemine, kuulmine kui ka muud füüsilised võimed. Hädavajalik on sellisel juhul IT lahendusi kohandada, et neid kõigest hoolimata mugavalt kasutada saaks. IT tugiteenuste roll ei ole mitte ainult kasutamise võimaldamises, vaid justnimelt kasutamise mugavamaks ja hõlplsamaks tegemises. Vanematele inimestele sobilikud tugiteenused on näiteks tahvelarvuti koos mobiilsete veebilehtedega. Tahvlit on hõlpsam ja “loomulikum” kasutada, kui laual olevat arvutit hiire ja klaviatuuriga. Ning veebilehtede mobiilsed versioonid on lihtsustatud, selgemad, vähema müra ja tilu-liluga.
Ja nüüd ühest teenusest, mida kasutavad väga paljud igapäevaselt, mõtlemata kas see on ehk ka IT tugiteenus. Minu meelest on, kvalifitseerub definitsiooni alla küll.
Google Translate – veebilehena ja veebibrauserisse integreerituna. Maailmas on sadu keeli, samal ajal keskmine inimene oskab vaid mõnda. Google Translate võimaldab vägagi edukalt kümnetest keeltest täiesti piisaval tasemel aru saada, võõras keeles tekste lugeda. 10 aastat tagasi polnud suurt miskit peale hakata jaapanikeelse kodulehega, kus oli sulle huvi pakkuv info. Ülimalt keeruline oli sealt midagi välja lugeda, üritada kopipeistida ja sõnu tõlkida. Tänapäeval tunneb Chrome brauser võõra keele ise ära ja pakub koheselt võimalust kogu leht mõne sekundiga mõistetavasse keelde tõlkida. Tugiteenus missugune! Kogu veebilehe “robot”-tõlkimisel võib küll vahel mõte kaduma minna või loodud tõlge olla mittemõistetav, kuid asjaolu parandavad lehel olevad pildid ja teised elemendid, mis aitava konteksti mõista.
Google Translate tõlketeenus võimaldab kõigil veebis toimetavatel inimestel saada ja jagada infot kordades suurema auditooriumiga, kui mida ainult ise osatavate keelte puhul. Tähelepanuta ei tasu jätta ka Google Translate’i kõnesüntesaatorit, mis mõnede keelte puhul toimib vägagi edukalt. Kas seda ka Google Translate’i väliselt, muudel otstarvetel ehk kasutada saab, pole uurinud. Mõne enda jaoks täiesti võõra keele häältust olen küll selle abil mõned korrad kontrollimas käinud. Isegi kui ta ei häälda õigesti, hääldan mina kindlasti valesti. Potensiaal on olemas seda ka teiste IT tugiteenuste puhul kasutada, kui seda juba ei tehta.
-
#10 h2kk3r1u5 ja CyanogenMod, XDA Developers
Posted at 10:59 am , on April 17, 2015
Häkkerlust leiab tänapäeval vast kõigilt elualadelt. Peedist pesumasinat suudavad teha vaid mõned üksikud tublimad, kuid tehnika meie ümber on täis elektroonikat ja IT lahendusi, mida on palju hõlpsam häkkida. Kättesaadavaks on muutunud väiksed odavad programmeeritavad arvutid/protsessorid nagu Arduino või Raspberry Pi. 
Kui soovid oma külmiku sisetemperatuuri nutitelefonist jälgida või saada teavitus uksekella vajutamisest (koos kaamerapildiga), pole see tänapäeval mingi probleem. Üks päev häkkimist ja asi toimib. Veebis on tohutus koguses valmis kirjutatud koodi – GitHub, Bitbucket ja muud kohad, kus seda vabalt jagatakse. See tähendab, et on võimalik leida pea-aegu valmislahendus oma probleemile, ning väikese lisatööga saabki idee teostatud.
Sarnane häkkimine käib ka nutitelefonidega, eriti just Androidi “vabavalise” (asenda sõna ise sobiva *varaga) operatsioonisüsteemiga. Google tuli välja nutitelefonide opsüsteemiga, mille kohta jagab ka lähtekoodi. See andis häkkeritele hea võimaluse oma telefoniga teha asju, millele teised polnud veel mõelnud või mida tootja tähtsaks ei pidanud. Jõudu kogusid kommuunid nagu XDA Developers [wikipedia]. See on loodud tegelikult juba 5a enne Androidi aastal 2003 (Android reliisiti 2008), kuid massidesse jõudus kommuun ja foorum siiski peamiselt Androidi eduga seoses. Üheskoos lahendatakse erinevaid probleeme, neid mis endale huvi pakuvad või mida foorumites palju soovitakse. Lihtsaimad näited – mobiili ekraani heleduse automaatne reguleerimine, selle algoritm ja käitumine. Mõni mobiilitootja oli valmis saanud kehvalt toimiva lahendusega, tehti parem! Häkkerlus misssugune.
Taoline tegevus ja Androidi vaba lähtekood võimaldas luua Andoidi vaba lähtekoodi modifikatsiooni CyanogenMod (lüh CM) [wikipedia]. CM sisaldab endas peamiselt häkkeritele endile huvi pakkuvaid lisasid, mida tavalisest Androidi reliisist ei leia – näiteks kvalitetse helikoodeki FLAC sisse-ehitatud tugi, sisse-ehitatud OpenVPN tugi (tavalise androidi puhul on vaja eraldi äppi selleks) jne.Kõige märkimisväärsem on CMi puhul see, et mitmed suured tootjad on sellest häkkerite ja häkkerluse tagajärjel tekkinud tootest huvi tundnud. Turule on tulnud telefone, mis kasutavadki CMi Androidi modifikatsiooni. Wikipedia andmeil kasutab 23. märtsi 2015 seisuga CM’i üle 50 miljoni inimese. Hiljutiseks uudiseks on see, et Microsoft investeerib 70 miljonit $ CM arendusse [link].
Seega on head häkkerlust meie ümber küllaga. Tõukavaks jõuks on toimivad kommuunid, foorumid, soov teha midagi ära ja seda teistega jagada, teenida feimi. Meeldiv ja tervislik vaheldus kommertsmaailma tootearendusele. Puudutamata jääb seekord häkkerluse kommertsialiseerumine, kasvõi näiteks CM’i näide.
-
#09 digital enclosure wtf
Posted at 5:40 am , on April 10, 2015
Nädala blogimisteemad kipuvad järjest totramateks minema. Alles see oli, kui tuli mõista ja mõtestada Virginia Shea mitte-kõige-õnnestunumalt kirjapandud kümmet käitumiskäsku, kui nüüd satume silmitsi Mark Andrejevici konstrueeritud väljendiga digital enclosure. Mis see on? Mida selle all mõeldakse?
Andrejevici digital enclosure väljendit ei tundu kasutatavat väljaspool tema konstrueeritud teooriat kuigi laialdaselt. Mida see näitab? Seda, et väljend ei ole mõistetav ja ei ole isegi autori poolt mõistlikult defineeritud, pigem kirjeldatud, kui sedagi. Raske on leida leida väljendi definitsiooni või lühidat selgitust, millega on tegu. Miks see nii on? Miks Andejevic ise ei suuda oma väljendit mõne lausega ära defineerida, vaid laskub lehekülgedepikkusesse selgitamisesse? Minule selline asi ei meeldi. Rohkem konkreetsust sooviks.
Urban Dictionary: digital enclosure isn’t defined. Can you define it?
Wikipedia: The page “Digital enclosure” does not exist. You can ask for it to be created, but consider checking the search results below to see whether the topic is already covered.Kõik kohatavad definitsioonid pole suuremad asjad, näiteks: He describes this “digital enclosure”(a term influenced by thework of James Boyle) as “the creation of an interactive realm wherein every actionand transaction generates information about itself”. [link] Oeh…
Millega tundub tegu olevat? Autor üritab vist rääkida sellest, kuidas digitaalses maailmas kommertsialiseeritakse ligipääsu võrgule; jälgitakse ja salvestatakse kõiki võrgus tehtavaid liigutusi; omandatakse teiste loodud materjalide õigusi. Kasutajate käitumist on väljaspool veebi ammu jälgitud. Kui maksad Selveris või Rimis piima ja leiva eest ning kasutad selle poeketi kliendikaarti või pangakaarti, oled hetkega isikustatud ning on näha sinu ostukäitumine. Kui osaled spordivõistlusel, salvestatakse tulemus arhiividesse, võibolla lausa koos sinu pikkuse ja fotoga üritusest. Veebis ja digitaalmaailmas on tõepoolest kõiksugu liigutuste salvestamine lihtsam kui füüsilises maailmas. Sinu kasutatud Google’i otsisõnade järgi sulle suunatud reklaami kuvamine ongi Google’i ärimudeli üks alustalasid. Nüüd me kirume ja kurdame, kuidas see rikub privaatsust ja ei meeldi meile, aga kasutame teenust ikkagi? Ju siis pole see nii suur probleem ja ongi parasjagu suur/väike hind vanas mõistes tasuta teenuse eest! Sellise teenuse eest, mida keegi teine maailmas ei suuda pakkuda (millal sa viimati bingisid?), ka mitte raha eest! Aga kui see hirmsasti häirib, siis on olemas võimalused enese anonümiseerimiseks – incognito browsing, avaliku ip maskeerimine jne. Ja on olemas ka otsiteenused, mis ei salvesta sinu käitumist – DuckDuckGo. Kui mõni internetiteenusepakkujua (taaskord suur-paha Google) soovib pakkuda tasuta ligipääsu internetile, saades vastu infot sinu käitumisest veebis – on selle teenuse kasutamine sinu vaba valik.
Andrejevic üritab joonistada ka tulevikuvisiooni, kus kõigi digitaalses maailmas tehtavate liigutuste kõik jäljed salvestuvad. See on kindlasti mitmete teenusepakkujate unistus, kuid reaalsus pole kunagi nii ilus/kole, sõltuvalt kelle poolt vaadata. Maailmas kipuvad asjad tasakaalupunkti leidma ja äärmusi ja mustvalgeid olukordi ei esine. Kui tuleb teenus, mis salvestab kõik liigutused ja kasutab seda kliendi mõistes kurjasti ära, tekib kõrvale alternatiivne teenus, kes ei tee seda ning võidab osad kliendid omale. Või pakub sama teenust anonüümselt ja/või andmeid massiliselt salvestamata, aga sel juhul soovib kasutajalt näiteks kuumaksu tasuta (rahaliselt) teenuse asemel.
Internet on uus maailm, kus sarnaselt tehnoloogia ja võimaluste kiirele arengule arenevad ka teenused väga kiiresti. Kui täna võib tundada, et veebikasutajatel on sügavalt ükskõik oma privaatsusest ja seda vahetatakse kergekäeliselt tasuta teenuste vastu, siis usun, et asi hakkab tasapisi muutuma. Kasutajad hakkavad enam teadvustama, mis toimub ja teevad oma osalt kaalutletumaid otsuseid. Kindlasti mitte kõik, kõik kasutajad ei saa ka tavaelus hakkama – langevad viinapudeli küüsi või käituvad lugematud teistes aspektides totralt. “Näe, Toobal vana tola jälle surfib poe taga veebis ilma jäljepeitjata, langes jälle tasuta teenuste küüsi.”
-
#08 Võrgusuhtlus
Posted at 10:46 am , on April 3, 2015
Pean alustama tõdemusega, et Virginia Shea 10 “Netiquette”i käsku ei tekita minus just liiga positiivset vastukaja. Kasvõi see, miks on tegu just 10 käsuga? Autori soov oma käske kõrvutada piibli 10 käskuga? Arvestades autori USA päritolu ei imesta.
Kasutan ära ka hiljuti loengus märgitud ütlemist, “kui üks asi sobib kõigeks, ei sobi ta millekski” – see sobib ka nende 10 käsu kohta. On üritatud kirja panna midagi väga üldist ja universaalset, kuid reaalsuses on puudu nii detaili kui on ka üleliigseid punkte, mis konkreetset lugejat ei puuduta. See tuleb hästi välja ka meie nädalateema autori 10 käsu laiendustest. Ilma pika ja põhjaliku seletuseta ei ole käsud üheselt mõistetavad. Internetis viisaka ja eduka käitumise põhimõtteid ja suuniseid ei saagi minu meelest kokku kirjutada seitsmeks, kümneks või kaheteistkümneks käsuks! On see üldse vajalik?
Võib ju leebuda ja öelda, et parem need 10 reeglit kui mitte midagi! Koos lahtiseletustega leiab iga lugeja sealt miskit, mis abiks, meelde jääb ja viisakamalt või edukamalt käituma paneb, ehk. Aga internets pole sellist user agreement‘i mille kõik kasutajad läbi loevad ja siis JAH-sõnaga ustavust neile kinnitavad.
Virginia Shea 10 käsku koos kommentaariga pärineb Useneti ja uudisgruppide ajast. Veeb on vahepeal kõvasti edasi arenenud, taolised suhteliselt vabalt ligipääsetavad, anonüümsust võimaldavad suhtluskanalid on olulisust minetanud. Asemele on tulnud uued, kontrollitumad suhtluskanalid, kus probleeme on vähem, toimub modereerimine, toimub blokeerimine. See toimib juba IRC-jutukas, kus on toimiv modereerimissüsteem, kick ja ban. See toimib Facebookis, kus modereeritakse ning suur enamik kasutajaid on ühe identiteediga, mida rüvetada pigem ei soovita. Foorumites toimub ka kasutajatevaheline tähelepanu juhtimine – kui keegi postitab mittesobivat reklaami või käitub liialt totralt, mainitakse seda. See kõik toimub üpris loomulikult, ega vaja eraldi 10 käsku. Mingid sisekorraeeskirjad loomulikult peavad olema, kuid seda konkreetse lehe/foorumi/teenuse raames. Konkreetselt, mitte üldistatult! Erinevate foorumite “kvaliteet” paistabki hästi silma tema kasutajatest, postituste stiilist ja sisust. Mõnes foorumis suudavad kasutajad ise suunata sisu asjalikuks, vältides möla ja teemast mööda loba. Mõni teine foorum on aga täis loba ja lapsikusi, mis paistab kiirelt välja, tõmbab alla kogu foorumi usutavust ja kasulikkust. Aga millest see sõltub? Ei sõltu sellest, kas ühe foorumi kasutajad on 10 käsku lugenud või teised mitte! Sõltub mingist loomulikult tekkivast kasutajatevahelisest suhtlusest. Kui mõni kasutaja eksib korduvalt, siis talle vihjatakse, mainitakse seda.
Olen ise kümmekond aastat üht eestikeelset veebi hobifoorumit jooksutanud – üle 70 000 postituse ja aastate jooksul olnud mitu tuhat kasutajat. Saan öelda, et erilisi probleeme käitumiskoodeksiga pole olnud. Loomulikult on vahetevahel tulnud mõni teema kõrvaldada, mõni liigagar kommertspostituste tegija korrale kutsuda ja muud taolist, kuid see kõik moodustab üliväikese osa postituste kogumahust. Võib mööduda kuid ilma, et peaks mõnda teemat modereerima (postitusi päevas keskmiselt 20). Sellest võib teha järelduse – inimesed käituvad veebis sarnaselt, nagu nad käituvad ka päris elus. Kodune kasvastus tuleb ka veebi kaasa. Kui juhtub, et veebifoorumis käivad koos toredad mõistlikud inimesed, pole ka seal probleeme. Vastupidiseks näiteks saab kohe tuua vana-hea delfi kommentaariumi, mis toob kokku kõiksugu karvaseid ja sulelisi ning postitused on mõnusalt sapiga üle valatud.
… ja siin näide 8 reeglist, mis toimivad hästi, on arusaadavad, ega ürita kogu maailma tarkust endasse mahutada:
-
#07 IT prof 2015
Posted at 4:13 pm , on March 26, 2015
IKT on valdkonnana järjest enam enda alla hõlmav ja seetõttu laieneb ka IT profi mõiste. IT mängib suurt rolli väga paljudes elualades ja seetõttu pole enam ammu võimalik käsitleda IT proffi kui inimest, kes teab tehnilsel tasandil kõigest kõike. Küll aga on võimalik üldistuse tasandil kirjeldada tema omadusi ja oskusi, mis võiksid ühel IT profil olemas olla. Konkreetne tegevusvaldkond seab neile omad kaalud.
IT prof
- … õpib pidevalt ja viib end uuendustega kurssi. Tihtipeale polegi vaja uue trendi või tehnoloogiaga sügavuti tutvust teha, piisab mõnepäevasest tutvusest. See võimaldab vajaduse tekkides kiiresti teemaga põhjalikumalt tegeleda või palgata selleks inimene/ettevõte. Kindlasti ei tohiks kinni jääda vanasse ja tuttavasse IT-lahendusse. Hõisked stiilis “Windows XP on parim Windows” tänapäeval minu poolehoidu ei võidaks.
- … valdab vabalt inglise keelt. Sellest ei saa üle ega ümber. IT maailmas on inglise keel peamine.
- … on mitmekülgne. Ei tao vastu rinda ja teata, et “Linux on ainus õige” või “mäkid ahju”. Igal tootel, teenusel või lahendusel on oma plussid ja miinused. Pole mõistlik propageerida Oracle’i süsteeme kohas, kus tasuta ja minutitega käima tõmmatav MySQL teeb töö muretult ära.
- … oskab realistlikult töö mahtu hinnata, ei luba alusetult kokku pudrujõgesid ja piimejärvi. Sel teemal on olemas ka teine kraav – soovide ja probleemide keerukust üle hinnata. Klient soovib lahendust, tihtipeale on valmis ka selle eest maksma. Sellisel juhul tuleb talle parim võimalik lahendus pakkuda, mitte unustada end rääkima, kui totter soov või kui meeletult keeruline seda teostada on.
- … suudab suhelda nii itimeeste kui muidu naiste ja meestega. Suhtlemine on IT profi jaoks väga oluline, sest see eristab seda häkkerist, kräkkerist, bitinikerdajast, progejast.
- … omab laiemat silmaringi, on kursis ühiskonnas toimuvaga – oskab seetõttu leida ühise keele kliendi, mitte-IT-inimesega.
- … omab piisavat ajaresurssi õppimiseks ja katsetamiseks.
- … suudab töötada nii iseseisvalt kui meeskonnas, aga ka juhtida meeskonda.
- … on muidu lahe säga ja meeldib kõigile väga.
Aga kes sobib IT profiks? Eks seda võib ennustada ja proovida ise, aga tõde teab ja näitab ikkagi ainult elu. Määramatust lisab see, et IT profi definitsioon on iga inimese jaoks erinev.
-
#06 Tarkvaralahenduste ergonoomikast
Posted at 7:59 am , on March 20, 2015
Moodle – moodle.hitsa.ee. Õpikeskkond veebis. Kellel poleks Moodle’i kasutamiseks probleeme olnud. Moodle on hea näide kehvast kasutajakogemusest, mitteintuitiivsest kujundusest. Tundub, nagu oleks toote arendamine päeva pealt seisma jäänud ja kasutajakogemuse kaardistamise ning parendamiseni polegi kunagi jõutud. Moodle’iga esimesel kokkupuutel vaatab vastu ebavajalike seadete ja valikute virr-varr. Puuduvad vihjed ja viidad, kust leiab kõige olulisema. Uut kasutajat ei kaasata samm-sammult, vaid kuvatakse talle kohe kõikvõimalikud valikud ja liiga palju infot. Keeruline on leida endale vajalikku kursust. Paljude tegevuste puhul ei ole üheselt aru saada, mida järgmiseks tegema peaks või mis juba tehtud on. Näiteks kodutöö üleslaadimisel teavitatakse kasutajat rõõmsalt õnnestunud üleslaadimisest, kuid tegelikult tuleb see üleslaadimine ka kinnitada. Kehvalt teostatud. Testide tegemisel ei ole aru saada, kas mõni liigutus on nüüd viimane võimalus midagi muuta ja kõik läheb lukku, või on veel variant küsimuse-vastuse juurde tagasi tulla. Java koodi postitamisel ja kinnitamisel on õppejõul võimalus tehtut kommenteerida. Kuskilt ei ilmne, kas õppejõud on postitusele kommentaari lisanud – kasutaja peab lolli järjekindlusega seda käsitsi kontrollimas käima. Ning üleüldse on koht, kuhu kommentaar tekib, mitme kliki kaugusel peidus ja selle olemasolu avastavad kasutajad juhuslikult, süteem sellest mingit teavet ei anna. Suur probleem on ka õppeainete erinevate kursuste vahelised seosed – ühte ainet õpib ju mitu kursust mitmelt erinevalt aastalt, päevased, õhtused, kaugõppurid. Alatasa kuvatakse kasutajaga mitte seotud tähtaegu ja tegevusi. Ei hakka disain-lahendusest rääkimagi, HITSA Moodle on selles osasMiks nii on läinud? Ilmselgelt on tegu väga suureks ja mahukaks kasvanud süsteemiga, mis sisaldab paljusid erinevaid funktsoone. Kasutajakogemus ja kujundus on jäänud aja jalgu ja pole kahjuks tänase päeva tehniliste võimaluste ja arengusuundadega kaasa läinud.Toggle – www.toggl.com
Tööaja arvestuse veebitarkvara, mis võimaldab mugavalt ja täpselt arvestada, kui palju aega mingi töö peale kulus – lihtsalt ja täpselt. Kasutajakogemus on väga meeldiv ja see on ka teenuse üks prioriteete, teha tööaja mõõtmine mugavaks, et see oleks täpne! Uueks kasutajaks registreerimine on tehtud ülilihtsaks ning samm-sammult kuvatakse põhiliste funktsioonide kohta lihtsaid ja kergelt mõistetavaid overlay abisilte. Kujundus on ilus, selge ja tänapäevane, mis teeb selle kasutamise lihtsaks ja intuitiivseks. Lehe disainimisel on kasutatud erinevaid tänapäevaseid veebi ehitamise võimalusi ja tehnoloogiaid. Valikute ja andmeväljade paigutus on loogiline, harjumuspärane, lihtsalt leitav ja avastatav. Korraga ei kuvata liiga palju võimalusi, vaid nendeni jõudmine on tehtud lihtsaks – kõik asub paari kliki kaugusel. Menüüsüsteemid avanevad ühel lehel, mitte ei tule kuskile jõudmiseks laadida 2-3-4 alamlehte. Abiinfo nupuke on kogu aeg käepärast ja sisaldab lihtsalt mõistetavat abi ja korduma kippuvaid küsimusi.
-
#04 “The Case for Copyright Reform” pakutavad lahendused
Posted at 8:29 am , on March 13, 2015
Teoses on autoriõiguste teemat käsitletud päris hästi, kirjeldatud olukorda, põhjuseid, tagajärgi ja pakutud ka lahendusi. Üldjoontes tuleb kirjutatuga nõustuda ning tõdeda, et mida aeg edasi, seda rohkem autoriõiguste maailm muutub.
Autoriõiguste teemaga on lihtsustatult seotud kolm huvigruppi: autorid, vahendajad, tarbijad. Interneti ja digitaalmaailma levik on tekitanud olukorra, kus autorite loomingu levik on väga hõlbus ja kiire, ei ole vaja trükkida raamatuid, ega pressida DVD-plaate. Muutunud maailmas on kõigil kolmel osapoolel oma põhjendatud huvid mängus:
- autor – soovib tehtu eest tunnustust ja tasu
- vahendajad – soovivad oma töö ja investeerinute (näiteks plaadifirmad, filmistuudiod) tagajärjel kasumit teenida
- tarbijad – soovivad mugavaimal viisil tarbida
Tehnika areng on kaarte terbijate kätte mänginud ja teinud vahendajate elu keerulisemaks. Kui varem müüdi ligipääsu – kinosaali pilet, CD või DVD – siis nüüd on ligipääs kõigil ja kõigegele. Mis jääb vahendate rolliks ja kuidas nemad raha teenivad? Autorite elu on läinud ka kergemaks, oma loodu levitamine ja kõlapinna saavutamine on kergem. Soundcloud ja YouTube on avatud kõigile.
Vaatame nüüd 6 põhilist ettepanekut, mida teoses käsitletakse:
- moraalne autoriõigus säilib muutumatuna – töö kuulub selle autorile ja keegi teine ei saa tohi väita vastupidist. Selle punkti vastu ei taha vaielda isegi vahendajad.
- mittekommertsiaalne jagamine olgu tasuta – siin lähevas asjad huvitavamaks ja keerulisemaks. Idee on ju üllas ning kes selle vastu ikka oleks, peale vahendajate ja mõnede autorite. Küll aga hammustab see punkt sisse väga valusalt erinevatele raha teenimise viisidele. Kui tohib mittekommertsiaalsel eesmärgil muusikat, filme, raamatuid, õppematerjale ja kõike muud jagada – kuidas autorid ja vahendajad selle eest üldse raha saavad? Tekkida saavad teenused, mis vormilt ja juriidikalt on mittekommertsiaalsed, kuid mille külge on poogitud teenuseid, mille pealt teenitakse.
- Autoriõiguste vananemine 20 aasta jooksul – kõlab väga mõistliku ettepanekuna. Patentide aegumine peaks olema umbkaudu samas suurusjärgus. Autoriõiguste “eluaegne” kaitse, mis hetkel kehtib, on tõepoolest aja jalgu jäänud
- Autoriõiguste registreerimine, kui soovitakse neid kaitsta – ettepanek on kasulik nii autoritele kui tarbijatele. Hetkel on äärmiselt keeruline leida kontakti autoriga, kui soovid tema loomingu kasutamiseks nõusolekut küsida. Protsess on pikk, vaevaline, ka vahendajad (plaadifirmad jt) ei tea täpselt, kellele mingi konkreetse asja autoriõigused kuuluvad
- Juppide tasuta kasutamine – tõenäoliselt mõeldakse näiteks muusika “sämplimist” või saadete/filmide/videote juppide kasutamist oma toodangus. Mõte on tore, mittekommertsiaalsetel alustel ka teostatav, aga näiteks muusika puhul peaks ka sämpli autor uue loominguga seotuks jääma, kui tema sämpli roll selles oluline on.
- DRM keelustamine – Kõiksugu DRM lahendused on tehislikud ja probleemi ümber nurga lahendamiseks. Näiteks DVD kopeerimiskaitse häkiti lahti päris kiiresti, digivideosignaali kopeerimiskaitsest HDCP on võimalik mööda hiilida jne. Kuna paremaid lahendusi pole, üritavad vahendajad selliste piirangutega kopeerimist tõkestada, kuid reaalsuses need ei toimi! Olen nõus, et vähemalt praegusel kujul on need “kaitsed” ebatoimivad.
Üldjoontes on ettepanekud põhjendatavad ja maailm selles suunas liigubki. Küll võib täheldada, et mõned ettepanekud on populistliku alatooniga ning lõpptarbija jaoks liigagi ilusad, autori jaoks veidi liiga koledad. Kogu kirjutisele jätab kehva maigu tema poliitiline taust, alatoon, Piraadipartei. Väljapakutavasse tuleb suhtuda reservatsiooniga, kuna tegu on ka poliitisel tasemel profiidi ja toetajate leidmisega! Tõde on kuskil vahel, nagu alati.
#05 Litsentsidest
Posted at 2:36 am , on March 12, 2015
Üks. Oma väikeettevõttes (alla 10 töötaja) võtsime vastu otsuse võimalusel ja alati kasutada tarkvara, mida tohib legaalselt raha tasumata kasutada (vabavara, avavara, jaosvara jne). Esimene põhjus on enesestmõistetav – saab ilma raha maksmata kasutada legaalset tarkvara. Kuid isegi olulisem oli vajadus litsentside ostmisega ja haldamisega mitte tegeleda. Kümnekonnas arvutis kümnekonna programmi litsentside koguarv tuleb saja ringi. Keegi peaks installitud tarkvara üle arvet pidama, vajadusel aktiveeringuid deaktiveerima, litsentse juurde ostma, uue takvara versiooni jaoks uuendama jne. Vabavara puhul jääb kogu see tegevus ära ning iga arvutikasutaja võib vajaliku tarkvara endale ise installeerida, uuendada jne. Näiteteks: OpenOffice, FileZilla (ftp), IZarc ja 7-Zip, VLC ja veel mitmed spetsiifilisemad programmid. Tööspetsiifikast tulenevalt on hetkel kümnekonna arvuti puhul vaja arvet pidada kõigest umbkaudu 10-20 tarkvaratoote litsentsi üle (Windows, Adobe tooted jms). OS X ja Google oma teenustega on elu kõvasti kergendanud – mõlemad pakuvad kuhjaga tarkvara tasuta.
Kaks. In-Game Purchases ehk kuidas nutiseadmete mängudes raha teenitakse. Lae mäng alla tasuta ja kui oled sõltuvuse lõa otsa sattunud, hakkad erinevate “tuuningute” ja lisavõimaluste eest mängusiseseid pisimakseid tegema. Tegu on üpris uue ilminguga, mis tekkis mõned aastad tagasi. Tarbijad harjusid ära tasuta mänguda ja äppidega nutiseadmetes ja arendajatel tekkis tõsine mure raha teenida. Küll aga mindi selle raha korjamise meetodiga veidi liiale ja tundub, et hetkel on olukord taas normaliseerumas. Kasutajad õpivad ohuga arvestama ja otsivad äppe, mis hiljem pisimakseid ei nõua. Tarkvaratootjal jääb üle müüa äppi väikse tasu eest, jagada tasuta, näidata äpis reklaami ja veel mitmed küsitavad raha teenimise moodused :)
Kolm. Microsofti eridiil Haridusministeeriumiga, mis võimaldas koolidel kasutada MS tarkvara sümboolse tasu eest. “Hea olukord” lõppes mõned aastad tagasi, kui litsentsitasud kerkisid kümnekordseks. Enim levinud MS tarkvara oli haridusasutustel sisuliselt tasuta käes, see vähendas Linuxi ja vabavara kasutamise mõtekust. Nüüd aga ollakse olukorras, kus MS litsentside eest tuleks päris märkimisväärseid summasid välja käia ja võimekust vabavarale üle minna ka pole. Loe MS teema kohta EPL-ist. Kindlasti loe juurde Lauri Võsandi sisukat ülevaadet teemast – “Pisut pikemalt Tallinna koolide Linuxeerimise projektist”, mis räägib ka tasuta tarkvara kasutamise ja juurutamise probleemidest ja kogemustest.
#03 Pekka Himaneni 2004. aasta raport Soome Parlamendile, arvustus
Posted at 11:59 am , on February 26, 2015
Hoiatuseks! Kõigile Soome keele valdajaile on tungivalt soovitatav lugeda raporti originaalversiooni (viide arvustuse lõpus). Raporti soomekeelne versioon räägib konkreetselt Soomet puudutavatest ideedest ja lahendustest, mis ingliskeelse tõlke puhul on umbriigistatud. Ingliskeelses versioonis on paljud kirja pandud ideed rebitud Soome kontekstist välja ning muutunud vähem mõistetavateks ja väga üldisõnaliseks. Peamiselt lugesin ise siiski ingliskeelset versiooni, mille põhjal teen ka põgusa kokkuvõtte.
Pekka Himanen kuulutab end olevat filosoof ja intellektuaal [link]. Soome noorim filosoofiadoktor. See kõik kajastub ka tema kirjastiilis ja kirja pandud mõtetes.
Raport keskendub peamiselt Euroopa probleemidele, kõrvutades neid teistel kontingentidel toimuvaga, näiteks kiire arengu ja odava tööjõuga Aasias. Toob välja ka asjaolu, et Aasia riigid koolitavad väga suures koguses kõrgelt haritud spetsialiste. Tegelikult räägib raport peamiselt Soome probleemidest, kuid ingliskeelses versioonis on need üldistatud Euroopa tasemele. Tööviljakuse kasuvust räägitakse töökoha heaolu võtmes (“work culture in a creative society”). Märgitakse, et arenenud riikide tugevus on uute ideede genereerimine ja loovus ning selle saavutamiseks peab inimesi motiveerima pigem loova töökeskkonna kui palgarahaga – “Passion for work” ja “In science and art, where money has never been the primary motivator, all great achievements have been made thanks to this power: belonging and being a recognised person. The same power applies to business at its best.” Kirjeldatakse erinevaid ühiskonnas kõlapinda leidvaid ideid infotehnoloogia ühiskonna nimetuse all.
Pealkiri. Kogu kirjatüki seost infoühiskonnaga võib kahtluse alla seada. Nimetatagu hetkel käesolevat infoühiskonnaks või mitte, raport käsitleb erinevaid ühiskonna probleeme ja murekohti üldiselt. Raportist leiab mõtteid ja probleemide kirjeldusi, millega kohtub ka väikestes töökollektiivides töötav inimene. Niiet ei räägita ainult globaalsetest ühiskonnaprobleemidest. Läbivalt jääb aga kõlama loovuse (creativity) teema, mida pakutakse erinevate probleemide lahenduseks. Olgem loovad ja olemegi eduka(ma)d.
Ei ole väga tungivat põhjust üritada tõestada või ümber lükata kümmekond aastat tagasi koostatud raporti oleviku kirjeldusi ja tulevikuennustusi. Käsitletavad teemad on kõik piisavalt üldiselt kirjeldatud ning probleemid ja lahendused ei ole tänaseks aegud, ega oma tähtust kaotanud. Kõlama jäid mitmed üldlevinud loosungid, nagu kõrgekvaliteedilise hariduse kättesaadavus üleriigiliselt ja vajadus kõrgharidust hästi rahastada. Sekka räägiti ka vähem puudutatud teemadel, nagu avaliku raha eest toodetud informatsiooni kõigile vabalt kättesaadavaks olemise vajadusest. Maailm on järjest enam globaliseeruv ja seetõttu peavad ühiskonnad muutuma tolerantsemaks teiste rahvuste ja kultuuride suhtes.
Raportist leiab ka mõttearendusi, mille loogika (puudumise) üle võiks arutleda. Räägitakse heaoluühiskonna vaatenurgast, probleemiks heaolu säilitamine ka tulevikus. Ja probleemina tuuakse välja tööelu ja vaba-aja harmooniat ning selle puudumist. Kas mitte üheks tänapäevase heoluühiskonna osaks polegi liialt mugavustsooni vajaunud tööjõud? Raportist jääb mulje, nagu tänapäeva heoluühiskond (Soome) rabaks tohutult tööd teha, kuigi nii see ju ei ole.
Kritiseerida tuleb ingliskeelse versiooni pealkirja. Raport räägib pigem heaoluühiskonnast ja ka soomekeelses versioonis mainitakse kokkuvõttes pealkirja “hyvinvointiyhteiskunta versio 2.0” (heaoluühiskond versioon 2.0) – mis sobiks hästi kogu raporti pealkirjas. Ka soomekeelne pealkiri on sisu täpsemini edasi andev, ehk “Välittävä, kannustava ja luova Suomi: Katsaus tietoyhteiskuntamme syviin haasteisiin” (Hooliv, innustav ja loov Soome: Vaade infoühiskonna sügavatesse väljakutsetesse). Täpselt sellest raport räägibki, mitte niivõrd globaalsest infoühiskonnast. Täpselt nii, nagu raportis käsitletavad teemad on üldised, on ka üldised väljapakutavad lahendused. Seetõttu ongi raportiga raske mitte nõustuda ja sama raske vastu vaielda – üldiselt kõik ju nii ongi, täpselt nii üldiselt nagu raportis üldiselt kirjeldatud on.
#02 Web 2.0 mõjust erinevatele IT-valdkondadele
Posted at 12:01 pm , on February 13, 2015
Web 2.0?
Kuidas on Web 2.0 mõjutanud internetti ja erinevaid arvuti kasutamise viise ning valdkondi. Mis see Web 2.0 õigupoolest on ja mis ta ei ole? Terminit kasutati esmaskordselt 1999. aastal ja levima hakkas see 2004. aastal [link]. Aga miks siis üldse rääkida Web 2.0-st, kui see hõlmab kõike ja on tänapäeval ensestmõistetav? Web 2.0 iseloomustab hästi WoldWideWebi (veeb) ja interneti arengut ja praegust küpsustaset. Esimesel kümnekonnal aastat võimaldasid tekkinud veebitehnoloogiad valmistada vaid lihtsakoelisi lehekülgi ja lahendusi. Staatilised veebilehed, mis koosnesid peamiselt html-koodist ja piltidest. See võimaldas ajalehe või ajakirja veebi küll üle kanda, kuid mitte enamat. Aga siis läks areng lahti… Järgmise kümne aastaga on veeb arenenud selleks, mida me täna teame ja näeme. Tekkinud on kümneid tehnoloogiaid, mis võimaldavad veebis teha väga palju erinevat. Uusi tehnoloogiaid tekib pidevalt ning neid võetakse käiku järjest kiiremini. Kui Web 1.0 tehnoloogia võimaldas koostada lihtsakoelisi veebilehti, siis tehnoloogia loomulik järjest kiirenev areng võimldab teha kõike, millega me täna harjunud oleme
- “The Web becomes a universal, standards-based integration platform”
- “It is a system that breaks with the old model of centralized Web sites and moves the power of the Web/Internet to the desktop.”
- “Web as Platform”, where software applications are built upon the Web as opposed to upon the desktop
Täiesti uut liiki meedia, mis võimaldab oma 140-tähemärgiga öelda vähe, kuid teha seda kiiresti ja suunatult (leidlik @ ja # seoste süsteem!). Twitter võimaldab juhtunust kiiresti teada anda, kuna ei eelda toimetamist, mis on vajalik publitseeritavate uudiste puhul. Hashtagide seosed tekitavad uutlaadi võrgustiku, uue viisi kuidas uudised ja sõnumid levivad. Midagi sellist pole varem olnud. Twitteri tugevus tuleb esile just suure kasutajaskonna puhul. Eestiski hakkab tasapisi toimima, aga kasutajaid on siiski hetkel veel veidi liiga vähe.
Väga huvitav on näiteks telesaadete või spordisündmuste nn live-tweetimine ja kommenteerimine ning selle mõju kommenteeritavale sisule. Tele- ja uudistesaated avaldavad samal teemal tehtud tweete, mis on veidi nagu isetäituv ennustus, reaalajas toimuv tagasiside. 24-7 töötavad uudistekanalid on selle trendiga juba ammu liiale läinud. Miks? Sest Twitter toodab sisu, millelaadset varem polnud.
Twitter on märkimisväärne oma näilise lihtsuse tõttu. Seda oleks tehniliselt saanud teosta juba aastaid varem. Twitteri edu aluseks on selle kasutamise lihtsus, töötamine tavalises veebibrauseris (ja loomulikult mobiiliäpis). Eelduseks on erinevate Web2.0 tehnoloogiate olemasolu ja levik. Kas Twitter oleks edukalt levinud, kui kasutaja oleks pidanud selle kasutamiseks eraldi programmi paigaldama? Kindlasti mitte! Veel üks oluline Twitteri leviku aspekt on tema lihtne integreeritud. Twitteri säutsude lisamine oma kodulehele või ajaveebi on tehtud väga lihtsaks.
The problem is a lot of you are stupid.
— God (@TheTweetOfGod) February 10, 2015
Twitter võimaldab enneolematul viisil kontakteeruda, arvata ja kommenteerida – nii heas kui harvas. Asjalik säuts võib leida laialdas kõlapinda, mida muul viisil saada pole võimalik. Ja tähelepanu võib saada isegi siis, kui midagi tarka öelda pole.
Erinevad veebiteenused asendavad arvutiprogramme
Arenenud veebitehnoloogiad võimaldavad brauseri kaudu teostada ja asendada väga keerukaid arvutiprogramme. Murekohtadeks on andmete kolmandale osapoolele usaldamise küsimus, kuid plussideks hea kättesaadavus ja mugavus.
Kiirsuhtluse (instant messaging) ei toimu enam ainult spetsiaalse tarkvara abil, vaid ka veebis (ja paralleelselt mobiiliäpis) – Facebook Messaging, Google Hangouts jne. Kiirsuhtlus on kokku kasvanud teiste teenustega, levinud mobiilidesse, alati kaasas.
E-mail kolis veebi. Enam pole vaja e-mailide jaoks klient-tarkvara kasutada, kõike saab teha universaalse veebibrauseriga, erinevad nn webmail teenused.
Raamatupidamine ja palgaarvestus võib suures osas toimuda veebipõhiste teenustena. Plussiks on see
Isegi fototöötluse jaoks on olemas täiesti võimekaid veebiprogramme (www.pixlr.com). Lihtsama pilditöötluse jaoks pole enam vaja Photoshoppi või Gimpi.
Web 2.0 tehnoloogiate leviku puhul võiks esile tuua kahte asjaolu. Tekivad uued, enneolematud teenused (Twitter) ja varem olemas olnud teenused muutuvad laiadele massidele kättesaadavamaks (odavaks)!