Just another ITSEPA blog
Hoiatuseks! Kõigile Soome keele valdajaile on tungivalt soovitatav lugeda raporti originaalversiooni (viide arvustuse lõpus). Raporti soomekeelne versioon räägib konkreetselt Soomet puudutavatest ideedest ja lahendustest, mis ingliskeelse tõlke puhul on umbriigistatud. Ingliskeelses versioonis on paljud kirja pandud ideed rebitud Soome kontekstist välja ning muutunud vähem mõistetavateks ja väga üldisõnaliseks. Peamiselt lugesin ise siiski ingliskeelset versiooni, mille põhjal teen ka põgusa kokkuvõtte.
Pekka Himanen kuulutab end olevat filosoof ja intellektuaal [link]. Soome noorim filosoofiadoktor. See kõik kajastub ka tema kirjastiilis ja kirja pandud mõtetes.
Raport keskendub peamiselt Euroopa probleemidele, kõrvutades neid teistel kontingentidel toimuvaga, näiteks kiire arengu ja odava tööjõuga Aasias. Toob välja ka asjaolu, et Aasia riigid koolitavad väga suures koguses kõrgelt haritud spetsialiste. Tegelikult räägib raport peamiselt Soome probleemidest, kuid ingliskeelses versioonis on need üldistatud Euroopa tasemele. Tööviljakuse kasuvust räägitakse töökoha heaolu võtmes (“work culture in a creative society”). Märgitakse, et arenenud riikide tugevus on uute ideede genereerimine ja loovus ning selle saavutamiseks peab inimesi motiveerima pigem loova töökeskkonna kui palgarahaga – “Passion for work” ja “In science and art, where money has never been the primary motivator, all great achievements have been made thanks to this power: belonging and being a recognised person. The same power applies to business at its best.” Kirjeldatakse erinevaid ühiskonnas kõlapinda leidvaid ideid infotehnoloogia ühiskonna nimetuse all.
Pealkiri. Kogu kirjatüki seost infoühiskonnaga võib kahtluse alla seada. Nimetatagu hetkel käesolevat infoühiskonnaks või mitte, raport käsitleb erinevaid ühiskonna probleeme ja murekohti üldiselt. Raportist leiab mõtteid ja probleemide kirjeldusi, millega kohtub ka väikestes töökollektiivides töötav inimene. Niiet ei räägita ainult globaalsetest ühiskonnaprobleemidest. Läbivalt jääb aga kõlama loovuse (creativity) teema, mida pakutakse erinevate probleemide lahenduseks. Olgem loovad ja olemegi eduka(ma)d.
Ei ole väga tungivat põhjust üritada tõestada või ümber lükata kümmekond aastat tagasi koostatud raporti oleviku kirjeldusi ja tulevikuennustusi. Käsitletavad teemad on kõik piisavalt üldiselt kirjeldatud ning probleemid ja lahendused ei ole tänaseks aegud, ega oma tähtust kaotanud. Kõlama jäid mitmed üldlevinud loosungid, nagu kõrgekvaliteedilise hariduse kättesaadavus üleriigiliselt ja vajadus kõrgharidust hästi rahastada. Sekka räägiti ka vähem puudutatud teemadel, nagu avaliku raha eest toodetud informatsiooni kõigile vabalt kättesaadavaks olemise vajadusest. Maailm on järjest enam globaliseeruv ja seetõttu peavad ühiskonnad muutuma tolerantsemaks teiste rahvuste ja kultuuride suhtes.
Raportist leiab ka mõttearendusi, mille loogika (puudumise) üle võiks arutleda. Räägitakse heaoluühiskonna vaatenurgast, probleemiks heaolu säilitamine ka tulevikus. Ja probleemina tuuakse välja tööelu ja vaba-aja harmooniat ning selle puudumist. Kas mitte üheks tänapäevase heoluühiskonna osaks polegi liialt mugavustsooni vajaunud tööjõud? Raportist jääb mulje, nagu tänapäeva heoluühiskond (Soome) rabaks tohutult tööd teha, kuigi nii see ju ei ole.
Kritiseerida tuleb ingliskeelse versiooni pealkirja. Raport räägib pigem heaoluühiskonnast ja ka soomekeelses versioonis mainitakse kokkuvõttes pealkirja “hyvinvointiyhteiskunta versio 2.0” (heaoluühiskond versioon 2.0) – mis sobiks hästi kogu raporti pealkirjas. Ka soomekeelne pealkiri on sisu täpsemini edasi andev, ehk “Välittävä, kannustava ja luova Suomi: Katsaus tietoyhteiskuntamme syviin haasteisiin” (Hooliv, innustav ja loov Soome: Vaade infoühiskonna sügavatesse väljakutsetesse). Täpselt sellest raport räägibki, mitte niivõrd globaalsest infoühiskonnast. Täpselt nii, nagu raportis käsitletavad teemad on üldised, on ka üldised väljapakutavad lahendused. Seetõttu ongi raportiga raske mitte nõustuda ja sama raske vastu vaielda – üldiselt kõik ju nii ongi, täpselt nii üldiselt nagu raportis üldiselt kirjeldatud on.
Kuidas on Web 2.0 mõjutanud internetti ja erinevaid arvuti kasutamise viise ning valdkondi. Mis see Web 2.0 õigupoolest on ja mis ta ei ole? Terminit kasutati esmaskordselt 1999. aastal ja levima hakkas see 2004. aastal [link]. Aga miks siis üldse rääkida Web 2.0-st, kui see hõlmab kõike ja on tänapäeval ensestmõistetav? Web 2.0 iseloomustab hästi WoldWideWebi (veeb) ja interneti arengut ja praegust küpsustaset. Esimesel kümnekonnal aastat võimaldasid tekkinud veebitehnoloogiad valmistada vaid lihtsakoelisi lehekülgi ja lahendusi. Staatilised veebilehed, mis koosnesid peamiselt html-koodist ja piltidest. See võimaldas ajalehe või ajakirja veebi küll üle kanda, kuid mitte enamat. Aga siis läks areng lahti… Järgmise kümne aastaga on veeb arenenud selleks, mida me täna teame ja näeme. Tekkinud on kümneid tehnoloogiaid, mis võimaldavad veebis teha väga palju erinevat. Uusi tehnoloogiaid tekib pidevalt ning neid võetakse käiku järjest kiiremini. Kui Web 1.0 tehnoloogia võimaldas koostada lihtsakoelisi veebilehti, siis tehnoloogia loomulik järjest kiirenev areng võimldab teha kõike, millega me täna harjunud oleme
Täiesti uut liiki meedia, mis võimaldab oma 140-tähemärgiga öelda vähe, kuid teha seda kiiresti ja suunatult (leidlik @ ja # seoste süsteem!). Twitter võimaldab juhtunust kiiresti teada anda, kuna ei eelda toimetamist, mis on vajalik publitseeritavate uudiste puhul. Hashtagide seosed tekitavad uutlaadi võrgustiku, uue viisi kuidas uudised ja sõnumid levivad. Midagi sellist pole varem olnud. Twitteri tugevus tuleb esile just suure kasutajaskonna puhul. Eestiski hakkab tasapisi toimima, aga kasutajaid on siiski hetkel veel veidi liiga vähe.
Väga huvitav on näiteks telesaadete või spordisündmuste nn live-tweetimine ja kommenteerimine ning selle mõju kommenteeritavale sisule. Tele- ja uudistesaated avaldavad samal teemal tehtud tweete, mis on veidi nagu isetäituv ennustus, reaalajas toimuv tagasiside. 24-7 töötavad uudistekanalid on selle trendiga juba ammu liiale läinud. Miks? Sest Twitter toodab sisu, millelaadset varem polnud.
Twitter on märkimisväärne oma näilise lihtsuse tõttu. Seda oleks tehniliselt saanud teosta juba aastaid varem. Twitteri edu aluseks on selle kasutamise lihtsus, töötamine tavalises veebibrauseris (ja loomulikult mobiiliäpis). Eelduseks on erinevate Web2.0 tehnoloogiate olemasolu ja levik. Kas Twitter oleks edukalt levinud, kui kasutaja oleks pidanud selle kasutamiseks eraldi programmi paigaldama? Kindlasti mitte! Veel üks oluline Twitteri leviku aspekt on tema lihtne integreeritud. Twitteri säutsude lisamine oma kodulehele või ajaveebi on tehtud väga lihtsaks.
The problem is a lot of you are stupid.
— God (@TheTweetOfGod) February 10, 2015
Twitter võimaldab enneolematul viisil kontakteeruda, arvata ja kommenteerida – nii heas kui harvas. Asjalik säuts võib leida laialdas kõlapinda, mida muul viisil saada pole võimalik. Ja tähelepanu võib saada isegi siis, kui midagi tarka öelda pole.
Arenenud veebitehnoloogiad võimaldavad brauseri kaudu teostada ja asendada väga keerukaid arvutiprogramme. Murekohtadeks on andmete kolmandale osapoolele usaldamise küsimus, kuid plussideks hea kättesaadavus ja mugavus.
Kiirsuhtluse (instant messaging) ei toimu enam ainult spetsiaalse tarkvara abil, vaid ka veebis (ja paralleelselt mobiiliäpis) – Facebook Messaging, Google Hangouts jne. Kiirsuhtlus on kokku kasvanud teiste teenustega, levinud mobiilidesse, alati kaasas.
E-mail kolis veebi. Enam pole vaja e-mailide jaoks klient-tarkvara kasutada, kõike saab teha universaalse veebibrauseriga, erinevad nn webmail teenused.
Raamatupidamine ja palgaarvestus võib suures osas toimuda veebipõhiste teenustena. Plussiks on see
Isegi fototöötluse jaoks on olemas täiesti võimekaid veebiprogramme (www.pixlr.com). Lihtsama pilditöötluse jaoks pole enam vaja Photoshoppi või Gimpi.
Web 2.0 tehnoloogiate leviku puhul võiks esile tuua kahte asjaolu. Tekivad uued, enneolematud teenused (Twitter) ja varem olemas olnud teenused muutuvad laiadele massidele kättesaadavamaks (odavaks)!
Esimeses blogipostituses mõtisklen läbi kukkunud IT-lahenduste teemal. Esmapilgul lihtne ülesanne osutus arvatust keerulisemaks. Kas mõni mitte realiseerunud mõte oli üldse midagi väärt või oli juba eos vaid totter vaimusünnitis ja üles haibitud leiutis? Kas toode, mis on edukas olnud, kuid teda tänapäeval enam ei kasutata, on läbikukkunud või edukas toode? Näiteks 3.5″ floppy oli laialdaselt levinud ja õnnestunud andmekandja, kuid tänasel päeval kasutatakse seda vaid väga vähestes spetsiifilistes kohtades. Kas ICQ messenger, Orkut, MySpace, Windows ME ja Vista on õnnestunud või läbikukkunud IT-lahendused? Kas asjaolu, et me neist teame ning neid mäletame teeb neist automaatselt edukad? Või peaksime pigem uurima, miks nad turul oma koha kaotasid ja oodatust kiiremini populaarsuse kaotasid. On nad sellisel juhul automaatselt mitte edukad? Miks mõni huvitavana tunduv mõte siiski iialgi ei realiseeru? Kas juba eos võis tegu olla liigsete lubadustega ja liialt optimistlike tulevikuennustustega?
… ökosüsteem, erinevad nutitelefonid, varasemal ajal “sõnumiseadmed”. Põhja-Ameerikas ning mitmetes Euroopa riikides tõi interneti taskusse, oli esimene tõsiseltvõetav nutitelefon, sõnumiseade. “I have Blackberry with me” tähendas, et inimesega võis 24/7 e-maili teel suhelda. Kellel Blackberry’t polnud, kontrollis e-maili ainult kontoris või õhtul kodus, polnud tol ajal nutitelefone taskus ega push-notificationeid, mis teataks reaalajas e-kirjadest ja sõnumitest. Blackberry tabas seda nišši, mille Nokia maha magas – ehk nutitelefonid (tegelikkuses mitte veel nii nutid, ehk kõik mis oli enne iPhone’i). Blackberry tuli turule kogu aeg ühenduses ja instant messagingu võimaldava nutitelefoniga siis, kui tehnoloogia seda võimaldas, turg seda nõudis ja kasutajad seda tahta oskasid. Laieneti ärimaailmast eratarbijatele. Kriipsu Blackberry eduloole tõmbas peale iPhone ja kõik sellele järgnev nutindus, millega Blackberry kaasa minna ei suutnud. iPhone ja hilisemad nutitelefonid tegid seda, mida Blackberry ja veel palju muudki. Tarbijate soovid ja vajadused olid muutunud, Blackberry pakutav sõnumite ja kirjade saatmine oli muutunud enesestmõistetavaks, mida pakkus iga nutitelefon. Kuid kas AngryBirdsi sai mängida iPhone’il või Blackberry’l? Ainult iPhone’il! Kogu iPhone’ide järgsel ajal pole Blackberry suutnud ühtegi tõsiseltvõetavat sammu teha, mis vähendaks nende mahajäämust turul valitsevast olukorrast. Tõenäoliselt elab Blackberry veel mõnda aega hääbuvas trendis nišitootena edasi, suutmata hetkel levinud trendidega kaasa minna. Lühianalüüs: Tehti oma asja, mis elas aja ära. Uute suundadega ei suudetud kaasa minna. Tehtud katsed ebaõnnestusid, tarbija soovis muud, kui ettevõtte pakus.
Orkut, MySpace, Geocities, otsingumootorid (Lycos, Altavista, Webcrawler etc). Tagasi tulles sissejuhatuses püstitatud küsimuse juurde – kas tegu on õnnestunud või läbikukkunud teenustega, kui neid tänapäeval enam ei kasutata? Pigem ikka õnnestunud ja edukad teenused – omal ajal! Võiksime püüda mõista, miks kasutame tänapäeval Facebooki Orkuti asemel või Lycoses otsingute tegemise asemel guugeldame Google’is.
Ei tasu unustada, et Facebook ja Orkut avati samal ajal, mõnenädalase ajavahega, kusjuures Orkut esimesena! Orkut suutis koguda vägagi suuri kasutahulki, eriti mõningatest riikidest (Eesti, Brasiilia jne), kuid ühel hetkel kihutas Facebook populaarsuses Orkutist mööda. Orkut toimis ideaalselt väiksemate kasutajahulkade puhul. Kui sellega liitus järjest enam inimesi, ei toiminud Orkuti süsteemid enam varasema tõhususega. Peamine mure oli postitatavast infohulgast vajaliku filtreerimises. Populaarsed olid Orkuti kasutajagrupid, mis toimisid hästi ainult teatud piirini ulatuva kasutajahulga puhul. Facebooki tugevus seisneb tema uudisvoos, kus postitused ja uudised jooksevad kokku kasutaja seinale. Orkut toimis pigem vastupidi – kasutaja pidi käima ja uudiseid otsima. Facebook suutis suurte sotsiaalvõrgustikega kaasnevad probleemid paremini lahendada ja kasutajat paremini kaasata. Siinkohal tasub tähele panna mitut olulist aspekti. Esialgne edulugu ei jätku automaatselt ilma suurte (õnnestunud) muudatusteta. Orkut püsis üpris sarnasena enamiku oma eksistentsist, samal ajal läbis Facebook mitmeid suuremaid ja väiksemaid, tihtipeale kasutajaid esmahooga vihastavaid, uuenduskuure. Vana tõde – paigalseis on tagasiminek! Kuna Facebook on eksisteerinud täpselt sama kaua, kui meile teadaolevad sotsiaalvõrgustikud, võibki väita, et nemad on kõige edukamalt suutnud selle uue teenuse arenguga koos areneda.
Tehnoloogia pole selleks valmis olnud enne tänast. Oculus on esimene tõsiseltvõetav laiatarbekaubaks sobiv lahendus. Vaata John Carmacki (Doom, Wolf3D, Quake “isa” ja hetkel Oculus CTO) ettekannet VR “kiivrite” teemal – probleemidest ja lahendustest [link]. Oculuse puhul näeme, mida tehniliselt korralikult teostatud VR ning hästi arendatud sisu üheskoos teha suudavad. Ettekandest kuuleme, et alles lähitulevikus saab tehnoloogia valmis, mis võimaldab piisavalt head VR kogemust!
MeeGo (Nokia N9), HP WebOS ja paljud teisid. Nokia MeeGo ja sisuliselt ainust selle opsüsteemiga Nokia poolt müügile toodud mobiiltelefoni N9 peetakse üpriski õnnestunuks. Samaaegselt telefoni müügiletulekuga tühistati MeeGo edasine arendus ja astuti paati Microsoftiga.
Palm arendas WebOS opsysteemi, HP ostis Palmi, arendas WebOS edasi. Enamvähem samaaegselt WebOS küpseskssaamisega ning mõne nutitelefoni ja tahvli müükitulekuga projekt tühistati (hiljem müüdi LG’le, võid täna osta poest WebOS opsüsteemiga nutiteleri!). Miks nii läks? Suurkorporatsioonide keerukas ja tihtipeale mõistmatu otsustusahel? Rapsimine? Miljarditesse Eurodesse ulatuvate kahjumite limiteerimine?
Kirjutada ei jõua seekord erinevatest mälukandjatest. Selles vallas tundub olevat kõige rohkem “superuudiseid”, mis kunagi ei realiseeru. On ka kuhjaga erinevaid katsetusi, mis pole edukalt massidesse jõudnud (ZIP, RDRAM jt). Põhjuseks liiga kallis hind või liiga väike samm edasi võrreldes olemasolevaga. Endiselt kasutame ammusest ajast teada mälutehnoloogiaid. Muutmäluks endiselt DDR, suurte andmemahtude jaoks magnetiline kõvaketas ja lint, leidub ka optilist ja flash-mälu, kuid kuskilt ei paista ammulubatud hologramm-mälusid ja muid sarnaseid. Miks nii? Liiga optimistlikud lubadused veel tõestamata tehnoloogiate vallast ning olemasolevate tehnoloogiate edukas arendus (8TB 3.5″ HDD)!
“All the stuff at the high-level is interesting, but a lot of the action happens at the lower end of things. It isn’t the besboke super high-end thing, that winds up changing the world. It’s the thing that everybody carries around with them and that everybody ends up having” (John Carmack)